Lähisuhtevägivald eriolukorras. Kui vajad abi

22.04.2020

Eestis kehtib koroona pandeemiaga seoses eriolukord ja inimestel on palutud olla kodus. Nõue püsida kodus ja olla isolatsioonis tekitab ärevust neis, kel on oht kogeda oma kodus vägivalda. Isolatsioon on vägivallatseja parim sõber. Isolatsioon võtab kannatanutelt ära turvatunde, mida pakub igapäevane kontakt välismaailmaga. Eriolukorrast tulenevad pinged võivad suurendada vägivalla esinemist peredes.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata eakatele. Vanemaealise elanikkonna jaoks on märkimisväärselt suurenenud ka hooletussejätmise oht. Eakate naiste väärkohtlemine on eriti peidetud teema, seega esmaseks meetmeks on eakate väärkohtlemise uskumine ja märkamine.

Kui arvad, et oled ohus või oled kogenud vägivalda, siis anna sellest kohe teada

Kui su elu või tervis on ohus, helista päästeameti telefonil 112.

Nii abivajajatele kui ka abistajatele on avatud ohvriabi kriisitelefon 11 6006. Kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi. Helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393.

Kui sa ei soovi või ei saa helistada, on võimalik ühendust võtta ka ohvriabi kodulehe http://www.palunabi.ee vestlusakna kaudu, mis töötab ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles.

Tugitelefon füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele on 1492. Kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi. Helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks.

Rohkem infot lähisuhtevägivallaga toimetulemiseks leiad portaalist “Abiks ohvrile”.

Lastega seotud küsimustes pöörduda lasteabi telefonil 11 6111 või lasteabi.ee vestlusakna kaudu.

Abi ja toe pakkumine jätkub vägivalla ohvritele ka eriolukorras

Naiste tugikeskused abistavad abivajajaid kõikides maakondades, nõustatakse vajaduse korral nii telefoni teel kui ka veebipõhiselt. Naiste tugikeskuste kontaktandmed leiad siit.

Vägivallaohvriks langenud inimesed saavad pöörduda nõustamiseks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötajate poole. Nõustamised toimuvad vajaduse korral nii telefoni teel kui ka veebipõhiselt. Ohvriabitöötajate kontaktandmed leiad siit.

Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused on abivajajatele avatud. Keskused töötavad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel ööpäev läbi. Keskuste kontaktid leiad siit.

Politseijaoskonnad. Jaoskondade kontaktid leiad siit.

Naabritele ja lähedastele

Palun hoia silm peal oma lähedasel või naabril ja kui vaja, siis pea pea spetsialistiga (ohvriabi kriisitelefonil 11 6006) nõu või teavita vägivallast politseid.

Kui sa kahtlustad, et sinu lähedase või naabri suhtes tarvitatakse vägivalda, siis on tõenäosus suur, et see nii võib ollagi. Leia turvaline viis, kuidas kontakti pakkuda ning sekkuda. Juhul kui ka tõded, et vägivalda ei olnud, on tähelepanu pööramine olnud hooliv tegu.

Alternatiivsed abi küsimise viisid, kui oled vägivallatsejaga pidevalt koos

Sulle võivad toeks abini jõudmisel olla nii naabrid, sõbrad, tuttavad, õpetajad, meedikud, apteekrid ja mõnes olukorras ka aknast möödujad. Allolevaid ettepanekuid võiks võtta inspiratsiooniks ja kohandada olukorraga vastavaks.

Naabrid

Jäta usaldusväärsele naabrile käsitsi kirjutatud teade, palu tal teha diskreetselt hädaabikõne. Võid libistada paberi ta postkasti või korteriukse alt sisse ajal, mil vägivallatseja magab, on duši all või eemal. Oluline on see, et naaber ei tuleks teate peale teie ukse taha küsimusi esitama ega pealt kuulama.

Soovitatav teate sisu sisaldab

sinu nime,
sinu kontakti (telefoninumber ja aadress),
ja teadet. “Palun helista politseisse!”, “Olen hädas”, “Kodus on vägivald” või “Palun helista ohvriabi kriisitelefoninumbril 11 6006” ja kuidas ohvriga ühendust saab. Oluline on seejuures täpsustada, kas on sobiv, kui ohvriabitöötaja ise su mobiilinumbril helistab või on vaja, et politsei ukse taha saadetakse.

Teenindusasutuste personal

Valmista ette kirjalik teade, milles palud selle saajal vaikselt hädaabikõne teha. Jäta see sobival võimalusel poe personalile, kui käid mõnes väiksemas kaupluses, loomaarsti juures või apteegis. Kui vägivallatseja on seal koos sinuga, siis lisa teatele märkus, et seda lugedes ei tohi sulle küsimusi esitada ega telefoni teile edasi ulatada.

Salasõna

Kui sul on lapsed, siis õpeta neile salasõna-märguanne ajaks, mil neil tuleb hoida välisukse ligi ja lipsata välja abi kutsuma. Sel juhul saavad nad rääkida teiste täiskasvanutega, paludes neil diskreetselt hädaabikõne teha. Lastele tuleb varem selgeks õpetada, kus asub nende jaoks turvaline koht ja kuidas sinna vägivalla ajaks peitu minna.

Salasõna saab näiteks sugulase või sõbraga kokku leppida, mida talle telefonis öelda, et ta teaks hädaabikõne võtta. Salasõna võib olla ka füüsiline, näiteks teatud asendis ruloo või ööseks sisse lülitatud valgusti, mida on väljast näha.

Lähedastega võib kokku leppida, et nad vajaduse korral regulaarselt sulle kontrollkõnesid teeks või pakuks end sulle appi sulle sisseoste tegema ja nii teada saada, kuidas su kodune olukord on. Nad ei tohiks otse küsida su koduse õhkkonna kohta, kuna vägivallatseja võib olla läheduses ja pealt kuulda.

Prügisõnum

Tühjenda plastpudel ja enne selle äraviskamist libista sinna vargsi kile sees teade oma abipalvega. Kui elad kortermaja ülemistel korrustel, siis viska pudel aknast välja. Kuna pudeleid korjatakse, võib keegi selle leida ja teadet märgata. Teade võiks olla vähemalt kahes keeles. Lisa teatele selle kirjutamise kuupäev ja aasta ning märkus, et abipalve kehtib pikka aega. Oluline on teatesse märkida, et teate leidja ei tuleks olukorda ise kontrollima.

Öösel lahkumine

Seksuaalvägivalla korral on võimalik pöörduda (taksoga, kutsudes politsei) seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse Tallinnas, Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel. Vaata juhist, kuidas öösiti kriisiabikeskusesse siseneda. Kui sinu kallal tarvitati füüsilist vägivalda, siis sõida lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMOsse).

Taksos võid tasuda sularahas, et tehingu kohta ei jääks internetipangas jälge. Suuremates linnades on taksodel väljakujunenud ootekohad, kust neid ette helistamata leida võib. Taksosid ollakse tavaliselt nõus tellima ka majutusasutustes, näiteks hotellides, või hädaabikõne sinu eest võtma.

Jälgimine

Juhul, kui sul on mobiiltelefon, siis tasub arvestada, et vägivallatseja võib seda jälgida. Võimaluse korral hangi endale teine kõnekaardiga telefon, mille aku on laetud ja mis on koju peidetud ning hääletul režiimil. Sellelt telefonilt saad sa teha kindlale sõbrale või asutusse hädaabikõne. Leppige sõbraga enne kokku, et sellele telefonile ta ise sulle ei helista.

Enda turvalisuse tagamiseks tasub kindlaks teha, kas sind jälgitakse tehniliste vahendite kaudu. Näiteks võib vägivallatseja olla paigaldanud koju kaameraid, heli lindistamiseks mõeldud seadmeid või muid tehnikasüsteeme. Samuti võib ta asukoha määramise seadistuse olla teinud sulle kuuluvates tehnilistes seadmetes, su laste seadmetes või paigaldanud jälgimisseadme su isiklikule sõiduautole. Vaata juhiseid, kuidas veebis turvaliselt sirvida ning oma andmeid hallata.