Miks pühapäeval naiste poolt hääletada?
Feministeerium intervjueeris enne valimisi kolmeteist naist, kes on võrdlemisi hiljuti poliitikasse sisenenud. Sarjaga soovisime anda naistele ruumi ja tähelepanu, sest tahame, et naisi oleks poliitikas rohkem.
Vabariigi valimiskomisjoni andmetel on naiste osakaal 2017. aasta kandidaatide hulgas 38,6%. Seda on vähem kui varasematel kohalikel valimistel (2013. aastal oli naisi kandidaatide hulgas 40%, 2009. aastal 38,7% ja 2005. aastal 39,3%). Ajas tuleb minna viisteist aastat tagasi, et leida kohalikud valimised, kus naiste osakaal oli tänavusest madalam. Valitute hulgas on naisi alati veel vähem kui kandidaatide seas. Kohalikel valimistel on valitud naiste osakaal reeglina jäänud 30% kanti.
Miks on naisi üldse poliitikasse vaja?
Norra politoloog Helga Hernes on toonud välja kolm põhjust, miks naised peaksid olema poliitikas: see on õigluse küsimus, naised lisavad poliitikasse midagi uut ning naiste ja meeste poliitilised huvid võivad konflikti sattuda.
- On õigluse küsimus, et võim jaguneb ühtlaselt naiste ja meeste vahel. Poliitika on eriline valdkond, sest poliitikas tehtud otsused mõjutavad meie igapäevaelu nii suures kui ka väikses plaanis. Kes saavad abielluda? Kui palju keegi maksab makse? Kuhu ehitatakse kõnnitee või rajatakse spordiväljak (ja milline spordiväljak)? Kas ma saan lapsele lasteaiakoha ja kas minu tööandjat võib karistada, kui ta mind ahistab? Kõik need küsimused on politiikute ostustada. Milline on aga otsuste legitiimsus, kui naised ei osale piisavalt otsustusprotsessides?
- Naised lisavad poliitikasse midagi uut – mitte sellepärast, et neil on teistsugused omadused, vaid kuna neil on teistsugused kogemused. Paljudele meeldib rõhutada, et naised on olemuslikult kuidagi pehmemad või paremate isikuomadustega kui mehed. Hernes juhib aga tähelepanu hoopis kogemuste olulisusele. Kas oled olnud ahistaja või ahistamise ohver? Kas oled ise pidanud lapsed üles kasvatama? Kohaliku valimiste kontekstis võib olla relevantne näiteks see, kas oled ise pidanud titekäruga oma kohaliku linna tänavatel liiklema või istud igal hommikul autosse. Erinevaid kogemusi on vaja selleks, et luua ühiskond, kus võimalikult paljud tunneksid end võimalikult hästi. On suur vahe, kas näed kõike ainult autoroolist või ratastoolist, juhi või alamakstud klienditeenindaja positsioonist. See ei tähenda, et naised peaksid tegelema ainult sotsiaalküsimustega, vaid üldse kõigi küsimustega, mis on poliitikas aktuaalsed.
- Naiste ja meeste poliitilised huvid võivad konflikti sattuda ja siis on naistel vaja oma huve kaitsta. Näiteks võib tuua reproduktiivalased õigused või perevägivalda ja seksuaalset ahistamist puudutava seadusandluse. On mitmeid poliitikavaldkondi, kus meeste ja naiste huvid võivad otsesesse konflikti sattuda ning naistel on seega vaja esindajaid, kes nende huvide eest seisaksid.
Kas see tähendab, et mehed ei võiks seista hästi naiste huvide eest või olla sarnaste kogemustega, näiteks üksikisadena või seksuaalvägivalla ohvritena? Ei tähenda. Võib tõesti juhtuda, et naise parim esindaja valitud kogus on hoopis mees.
Kas probleemiks on valija või erakond?
Päris sageli kuulen argumenti, et probleem on valijates, kes naiste poolt ei soovi hääletada. Glasgow ülikooli teadur Mirjam Allik on oma artiklis “Millal naised poliitikast kaovad?” (kogumik “Teel tasakaalustatud ühiskonda II”, 2010) jõudnud Riigikogu valimisi uurides järeldusele, et naiste vähese esinduse üheks oluliseks põhjuseks pole mitte niivõrd naisi diskrimineeriv valimiskäitumine, vaid erakondade sees tehtud valikud. Allik leidis poliitikat kui selektsiooniprotsessi uurides, et suurimaks takistuseks on naistele valituks osutumisel nii erakondade juhatustesse kui ka valimisnimekirjadesse saamine ning et hoopis vähem mõjutavad tulemust valijate otsused.
Vaatamata sellele anname soovituse pühapäeval minna ja valida naist. Alati on võimalik kandidaate oma häältega ettepoole nihutada. Nimekirjadest järjekindlalt naisi valides aitad naiste esindatuse suurenemisele kaasa. Kui oled juba valinud, siis jääb soovitus järgmiseks korraks. Eelhääletuse ajal antud häält enam valimispäeval muuta ei saa.
