Milliseid sõnu kasutatakse eestikeelses LGBT+ sõnasupis kõige enam?
Leena Karin Toots kirjutab LGBT+ sõnavarast ja sellest, mida ühe või teise sõna kasutamise sagedus eestikeelses kvääris taskuhäälingumaailmas näitab.
LGBT+ kogukonnast ja inimestest rääkimisel kasutatav sõnavara on oluline nii kogukonna enda jaoks kui ka avalikus keelekasutususes. Laiemas ühiskondlikus diskussioonis mõjutab kväärteemade kajastamisel kasutatav sõnavara seda, millist pilti avalikkusele luuakse. Näiteks on märkimisväärne erinevus konservatiivse meediaruumi homoabielu ja laiema abieluvõrdsuse tähendusvarjundite ja rõhuasetuse vahel. LGBT+ sõnavara on seega keeleteaduslikult huvitav uurimisala, hoolimata sellest, et suur osa seda kogukonda puudutavat temaatikat jääb sageli ühiskonnateaduste uurimisvaldkonda.
Oma bakalaureusetöös keskendusin sõnavara olulisusele kväärkogukonna sees, nimelt selle tähtsusele oma identiteedi määratlemisel, ülejäänud maailmaga suhestumisel ning kogukonnasisese ühtsustunde tugevdamisel. Täpsemalt otsustasin uurida Eesti LBGT+ aktivistide kväärkogukonnaga seotud sõnakasutust (artiklis ja töös kasutan sõnu kväärkogukond ja LGBT+ kogukond sünonüümidena). Toetusin seejuures kahele tuntud taskuhäälingule – Lilla Agenda ja Homokringel. Eelkõige tahtsin teada, milliseid sõnu neis taskuhäälingutes kväärkogukonnast ja -inimestest rääkides kasutatakse, niisiis on täpsemalt uurimise all suuline keelekasutus.
Mis on kväärsõnavara?
Kväärsõnavara kui LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara on äärmiselt lai määratlus, kuna mistahes sõna võib kasutada ka seda inimgruppi puudutavate teemade kajastamisel. Oma töös kitsendasin LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara määratlust peamiselt identiteedisõnadele nagu gei, lesbi või trans ning grupisiltidele nagu LGBT ja kväär. Kuigi sõna kväär kasutatakse ka identiteedisildina, siis minu andmetest seesugune kasutus silma ei paistnud. Samuti vaatlesin üksikuid teisi kogukonnaga tugevalt seotud sõnu nagu drag, pride ja abieluvõrdsus. Andmetena kasutasin uuritavate taskuhäälingute 2020.–2022. aasta osade automaatse kõnetuvastuse abil saadud transkriptsioone. Üks mu töö raskuspunkte oligi kõnetuvastuse taset hinnata, kuid siinses artiklis ma sellel pikemalt ei peatu.
Ida raadio taskuhäälingut Homokringel saab kuulata su lemmikäpis.
Kväärsõnavara analüüsimisel keskendusin sõnade esinemissagedustele, veidi laiema pildi loomiseks ka nende naabruses olevatele ning sageli sarnastes kontekstides koos esinevatele sõnadele. Sel viisil sain võrrelda spetsiifilisema ja üldistavama ehk kaasavama sõnavara kasutust ning uurida, kuidas rahvusvaheliselt pidevas muutumises olev LGBT+ sõnavara Eesti kogukonna keelekasutuses kajastub. Keeleteaduslikult on väärtuslik ka teadmine, kuidas on levinud eesti- ja ingliskeelsete sõnade paralleelvormid ning millises kontekstis LGBT+ kogukonnaga seotud sõnu kasutatakse. Erilist tähelepanu pöörasin eesti- ja ingliskeelsete sõnade esinemissageduste võrdlusele, kuna kväärsõnavara on Eestis suuresti alles arenemisjärgus ning paljude mõistete väljendamiseks kasutatakse endiselt inglise keelt.
Aktivistid soovivad kasutada eesti sõnu
Sagedusloendi alusel leidsin, et kõige rohkem esines tekstides lühendit LGBT, mille märkimisväärselt suur esinemissagedus on osaliselt seotud sellega, et eeltöödeldud tekstides polnud võimalik teha vahet LGBT ja LGBT+ kirjapiltide vahel. See oli minu jaoks küll tuntav puudujääk, kuid antud probleemi lahendamine töö raamesse ei mahtunud. Samuti kasutati lühendit Lilla Agenda intros, mis saatest saatesse kordus. Ootuspäraselt kasutati taskuhäälingutes sageli ka erinevaid identiteedisilte, sealhulgas gei, trans, lesbi, homo, mittebinaarne, bi ja aseksuaalne.
Lilla agenda on samuti Ida raadi platvormi podcast, kuulatav igas äpis.
Keelelisest vaatepunktist leidub sagedaste sõnade hulgas mitmeid eesti-inglise sõnapaare nagu gei – gay, praid – pride, kväär – queer ning lesbi – lesbian. Nende sõnapaaride sagedustest järeldub, et kõigil juhtudel peale praid – pride kasutatakse eestikeelset sõnavormi rohkem. Võib oletada, et Eesti LGBT+ aktivistid on huvitatud ingliskeelsetele terminitele eestikeelsete vastete leidmisest ja valmis neid igapäevaelus kasutama. Siiski tuleb eesti- ja ingliskeelsete sõnade kasutuse hindamisel arvesse võtta kõne- ja keeletuvastuse kvaliteeti. Näiteks sõna pride puhul oli failide analüüsimisel võimalik keeli eristada vaid konteksti põhjal ning ka see jättis võimaluse mitmesteks tõlgendusteks.
Lisaks eelmainitutele tõusid sageduse poolest esile abieluvõrdsuse temaatika ning transinimestega seotud sõnad. On näha, et need teemad on Eestis LGBT+ kogukonna jaoks viimastel aastatel olulised olnud, sest aktivistid soovivad neile tähelepanu tõmmata ja inimeste teadlikkust parandada. Üsna palju esineb ka sõnu hetero, heteroseksuaalne ja cis, mida laiemalt eestikeelsel meediamaastikul ei kasutata. Niisiis ei nähta heteroseksuaalsust ja paiksoolisust LGBT+ kogukonnas vaikimisi normina ning seda tuuakse vastavate sõnade abil välja.
Transsoolisusega seotud sõnavara leidub ohtralt ka kõrvuti asetsevate sõnade ühendites, mis kinnitab veelgi, et Eesti kontekstis on tegemist kväärkogukonnale väga olulise teemaga. Erilist tähelepanu saavad mittebinaarset idntiteeti kirjeldavad sõnapaarid, nagu mittebinaarne inimene ja mittebinaarne olema. Kuna transsoolised inimesed on üks LGBT+ kogukonna enim marginaliseeritud gruppe, on tänuväärne, et taskuhäälingutes soovivad aktivistid transteemadele rohkem tähelepanu pöörata. Siiski tuleb siinkohal arvesse võtta ka seda, et kõik uuritavate taskuhäälingute saatejuhid on ise transinimesed, neist kolm ka mittebinaarsed, mis võib samuti nende kõnepruuki mõjutada.
Samuti on levinud esitähtlühend LGBT, mida kasutatakse eelkõige LGBT+ inimestest, kogukonnast ja Eesti LGBT Ühingust rääkides. Kogukonna sage mainimine lubab arvata, et LGBT+ inimeste jaoks on grupikuuluvus tähtis. Eesti LGBT Ühingust rääkides näitavad aktivistid, kust siinsetel kogukonnaliikmetel on võimalik vajadusel tuge ning abi leida. Kahe sõna ühendites esineb ka mitmeid sagedusloendis levinud identiteedisilte nagu gei ja lesbi ning grupisilte LGBT ja kväär, mida kasutatakse enamasti koos tegusõnaga olema. Näib, et erinevate identiteetide rõhutamine on kogukonnaga seotud teemadest rääkimisel tähtis ning seda vaheldatakse kõnes grupisiltidega, mille kasutus viitab minu hinnangul ka sellele, et kogukond pole monoliitne ning sellest rääkimisel soovitakse eri identiteete kaasata.
Kuidas väikese andmehulga pealt järeldusi teha?
Minu jaoks oli töö tegemisel kõige suuremaks takistuseks andmete kvaliteet ehk automaatse kõnetuvastuse võimekus LGBT+ kogukonnaga seotud enamjaolt uudissõnavara analüüsida. Veidi keerukas oli sobivat materjali leida ka teoreetilise tausta jaoks ning tööd laiemasse kväärlingvistilisse konteksti paigutada, kuna sarnaseid sõnavarauurimusi pole kuigi palju tehtud ning olemasolevate uurimuste fookus oli enamasti mujal. Eesti kontekstis ei ole LGBT+ kogukonnaga seotud sõnavara teaduslikult kuigi palju käsitletud, kuid nüüdseks tõmbab valdkond järjest rohkemate uurijate tähelepanu, seega on lootust olukorra paranemiseks.
Ühtlasi pidin tööd tehes pidevalt mõtlema sellele, et analüüsin ühe väikese inimgrupi sõnakasutust, mis ei peegelda kindlasti kogu LGBT+ kogukonna olemust. Seejuures proovisin võimalikult palju arvestada ka sellega, et järelduste tegemine ei muutuks liiga absoluutseks ehk “kõnelejatele sõnade suhu panemiseks”. Kahe taskuhäälingu ja nende külaliste kohta oli küll võimalik järeldusi teha, kuid loomulikult on ka nemad omakorda mõjutatud neid ümbritseva kogukonna keelekasutusest. Töö andis hea sissevaate vähemalt ühe konkreetse Eesti LGBT+ kogukonnaga seotud grupi (taskuhäälingu saatejuhtide ja nende külaliste) kõnepruuki. Samuti avas see võimalusi edasisteks uurimusteks näiteks eri ühiskonnagrupide LGBT+ kogukonnaga seotud sõnakasutusest või sõnavarauuringuteks, mis hõlmaksid suuremat hulka kogukonna liikmeid.
