Mis on riigikokku kandideerija käekotis?

Vähem kui kolme nädala pärast on Eestis riigikogu valimised ja meil on võimalus otsustada, kes järgmised neli aastat seaduseid teevad. Kas seilame järjekordselt järgmisesse dekaadi koosseisuga, kus on 76% mehi ja 24% naisi? Meie seda ei taha. Oleme korduvalt argumenteerinud miks naisi on poliitikasse vaja – mitte ainult rohujuuretasandile parteide lihtliikmeks või kontoritagalasse ministrite nõunikeks, vaid valitsusse, parlamenti, kohalikesse volikogudesse ja linnapeade-vallavanemate kabinettidesse. Ja mitte ainult moe pärast, nii et igas kogus oleks see üks naine, kes “esindab mitmekesisust”, vaid naisi peab olema nii palju ja nii erineva taustaga, et naiste huvid oleksid esindatud, nende elukogemus läheks arvesse ja et poliitilised otsused oleksid legitiimsed.

See ei ole normaalne, et palgalõhe eelnõud menetleti riigikogu põhiseaduskomisjonis, kus ei ole mitte ühtegi naist. Ja et see all-male komisjon otsustas eelnõu maha hääletada. Sama komisjon menetles kunagi ka soolise võrdõiguslikkuse seadust ja sama palju naisi oli seal ka tookord. Ei tea, kuidas see lõppenud oleks, kui soolise diskrimineerimise vastane regulatsioon poleks olnud vajalik Euroopa Liidu õiguse harmoniseerimiseks. (Riigikogu stenogrammid lasevad aimata, et mitte hästi.) Sisuliselt otsustavad Eestis diskrimineerimise seadusandluse üle inimesed, kes ise kõige vähem mõnda riskirühma kuuluvad – ja nii on see väga pikka aega olnud.

Probleem on muidugi laiem kui lihtsalt ühe komisjoni koosseis, see puudutab riigikogu tervikuna. Milline on otsuste legitiimsus ja kvaliteet, kui neid langetavad väga kitsasse gruppi kuuluvad inimesed? Näiteks, kui õiglast ja kvaliteetset poliitikat kujundavad inimesed, kellel endal ei ole erilist kokkupuudet ei puude ega omastehooldusega? Olgu see transpordipoliitika, tööturupoliitika või sotsiaalhoolekanne. Kui hästi mõistavad eakate muresid keskealised võitjate põlvkonda esindavad mehed?

Feministeerium soovib kaasa aidata, et järgmises parlamendi koosseisus oleks rohkem naisi. Seepärast tutvustame lähinädalatel põnevaid naissoost kandidaate erinevatest erakondadest. Pöördusime kõikide parlamendierakondade poole ning kolme parlamendivälise erakonna poole ja avaldame kõik, kes olid valmis kaasa lööma.

Oleme valinud teemale veidi teistsuguse lähenemise – kõik naised on lubanud meil piiluda oma käekottidesse ja leitut meie lugejatega jagada. Seda tehes tervitame kõiki neid ajakirjanikke, kelle huvi naissoost poliitikute vastu piirdub sellega, millist käekotti nad kannavad ja palju see maksis. Mõtlesime, et võtaks käekotiteema neilt tagasi, sisukalt. Ja rõõmustame juba praegu, et see on olnud äärmiselt tore projekt. Kandidaadid on lähenenud käekotiteemale väga loominguliselt, sisuliselt ja väärtustepõhiselt.

Riigikogu on väga ühetaolise näoga ja igal hääleõiguslikul kodanikul on võimalik seda just nüüd mõjutada. Järgmise võimaluseni on neli aastat, nii et kasuta seda võimalust!