Moojan Asghari: naised vajavad IT-valdkonnas rohkem eeskujusid

Möödunud nädalal esines start up’ide ja tehnikakonverentsil Latitude59 Moojan Asghari – Iraanist pärit Prantsusmaal resideeruv IT-ettevõtja ja oma valdkonna tõeline tegija, kelle üks eesmärk on tuua tehisintellektiga tegelema rohkem tüdrukuid. Oma ettekandes näitas ta IT-valdkonna seksismi, mis on paratamatu tagajärg, kui tehisintellekti loovad vaid mehed, kelle mõtteid juhivad stereotüübid või kes ei taipa mõelda alaesindatud rühmadele. Nii tõlgib Google Translate medõed sooneutraalsest türgi keelest inglise keeles automaatselt naisteks ja arstid meesteks, pildituvastusprogramm peab aga tumedanahalist inimest pildil ahviks.

Rääkisite oma ettekandes, et tüdrukud lähevad IT-d õppima küll, ent ühel hetkel kukuvad nad sellelt erialal n-ö välja. Milises faasis lakkavad nad edasi liikumast?

See juhtub umbes 15. eluaastast. Viitasin oma ettekandes uuringule, mis on tehtud 12 000 Euroopa naise põhjal. Neilt uuriti muu hulgas, miks nad valisid oma eriala. Selgus, et alates 15. eluaastast langeb naiste huvi drastiliselt loodus- ja täppisteaduste õppimise vastu, mis on ka tehisintellekti alus. Põhjus on see, et nad ei leia selles valdkonnas eeskujusid ega näe karjäärivõimalust. Ja seepärast nad ei valigi seda. Huvitaval kolmbel ütles 60 protsenti, kes selles valdkonnas õpingud katki jätsid, et nad jätkaksid küll, kui teaksid, et neil on professionaalses karjääris meestega võrdsed võimalused. See tähendab, et ühiskond, normid ja võimalused, suruvad tüdruklapsi mitte jätkama loodus- ja täppisteadustega, sest nad ei leia hiljem tööd ega ole näinud ühtegi naist võimelisena seda tegema. Nad leiavad, et see on raske.

Miks on IT-s ikka veel nii vähe naisi ja kuidas seda olukorda muuta?

Näitasin oma ettekandes püramiidi, kuidas kulgeb naiste teekond IT-s. Paljud tüdrukud alustavad selles valdkonnas, ent väga vähesed jõuavad püramiidi tippu loojateks. See kahanemine toimub igas etapis valikuid tehes. Esimene valik toimub õpingutes, tüdrukud ei lähe inseneeriasse, vaid näiteks sotsioloogiasse. Ka magistrantuuris valivad nad midagi muud. Ja kui nad ikkagi jõuavad nii kaugele, siis värbamise hetkel on enamik värbajatest mehed ja nemadki ei vali naisi. Sest nad on eelarvamuslikud. Lõpuks on tippu jõudnud naistel küll head töökohad, ent kõige selle tulemusel on neil madal enesehinnang. Ja see on suur probleem. Nad vihkavad näiteks avalikku esinemist, mis on suur erinevus võrreldes meestega. Ma olen töötanud üsna pikalt tehnikakonverentsidel ja näen, kuidas mehed on rohkem valmis improviseerima. Nad tunnevad end kindlamalt, sest ühiskond annab neile rohkem võimu, samas kui naised tunnevad, et neile antakse rohkem hinnanguid. Ehk siis püramiidi tipus on mehed, kes ise ka ehitavad seda püramiidi.

Meie püüame aga kaasata väga noori – enne seda vanust, kui nad otsustavad ära, mida õppida. Näiteks juunis korraldame suvelaagri tüdrukutele vanuses 13–15. Et nad saaksid üldse aru, millised võimalused neil inseneeriat õppides on. Me toome neile inspireerivaks eeskujuks erakordseid asju tegevaid naisi. Toome neile kohale kõik elemendid ning viime nad näiteks korporatsioonidesse. Me aitame neil leida nende ande. Samuti töötame nende pehmete oskustega – et nad õpiksid rohkem rääkima ja esinema. Me suuname neid esinema, et meil poleks ainult läbinisti meeste paneelid.

Kas mõnes IT valdkonnas on rohkem naisi kui teises?

Need protsendid pole kahjuks kõrged. Samas on mõned erandid. Näiteks Iraanis, kust ma pärit olen, on naisi IT-s 70 protsenti.

Ma tean, et näiteks Türgis valivad paljud naised IT, sest loodavad sel moel saavutada suurema sõltumatuse. Kas Iraanis on samuti nii?

Täpselt nii, nagu ka Liibabonis, Iraagis ja Tuneesias. Seal lähevad naised rohkem IT-d õppima. Minu riigis Iraanis on inseneerias rohkem naisi, sest nad tahavad suuremat sõltumatust. Eriti pärast revolutsiooni [1979. aastal toimus Iraanis islamirevolutsioon, millega eemaldati riigi eeotsast šahh ja võim läks usujuhtide kätte], nad olid haridusest äärmiselt huvitatud, mida toetas ka valitsus. Naised olid meestest haritumad, sest nad tundsid suurt vajadust end üles töötada.

Avalikus võimus ei kuule me sageli otsustajate hulgas naiste häält. Saan aru, et nii on see ka IT-s. Kuidas see naisi mõjutab?

Sellel on otsene mõju. Mul on olnud võimalus kõnelda tehisintellekti valdkonna liidriga Prantsusmaal. Kuna ta on naine, on ka kogu tema tiimis 30 protsenti naisi. Aga ta ütleb, et on väga suur pingutus leida üles need naised, kes on võimelised sellist tööd vastu võtma. Põhjus on selles, et see liin on lihtsalt nii kitsas. Võtame statistiliselt – mida rohkem on valdkonnas mehi, seda rohkem on šanssi, et just nende hulgast tõuseb liider. Samuti mängivad kaasa sidemed. Kui tiimis on mehed, siis on nad ka ise varmamad valima mehi. Seepärast meil polegi naisi juhtivatel ametikohtadel, samuti inseneerias. Ja see on probleem.

Just seetõttu oleme ka loonud naiste võimestamiseks hulga initsiatiive. Naistel on tehisintellektiga töötamisel omad eelised, sest neil on sageli rohkem empaatiat. Nad on vaidlustes ja diskussioonides tugemavad ning kui inseneeriaettevõtetes tõuseb teemaks eetika, on naised meestest palju paremad, sest neil on kõrgem IQ [lähtudes kontekstist pidas intervjueeritav suure tõenäosusega silmas EQ-d, st emotsionaalset intelligentsi, mis läks aga kolmandas keeles kõneldes kaduma].

Paljud virtuaalsed abilised on n-ö naised. Mida me võidaksime sellest, kui naised oleksid ka programmeerijad, mitte ainult hääled masinate taga?

Jah, robotitest assistendid on naised. Selle taga on psühholoogiline põhjus. Kui mõtleme naistele, siis mõtleme hoolimisele, armastamisele ja empaatiale. Kõiki neid omadusi otsime ka assistendis. Lisaks, kui assistendi looja on mees, siis on talle kui tarbijale kutsuvam, et kogu pakett on naine. Siin on suured stereotüübid. Miks me näeme naisi hoolitsejatena? See on ammune teema. Me arvame nii seepärast, et naised hoolitsevad eeldatavasti laste eest. Aga tänapäeval pole see enam nii. Naised ei hoolitse enam üksinda laste eest, nad on ka äris aktiivsemad. Ent stereotüübid pole kuhugi kadunud.

Teiseks, kui meil pole naist, kes tahaks luua rakendust, siis pole meil ka meeshäälega toodet. On ka selline väike kole turg nagu seksmänguasjadest robotid. See on väga vastuoluline teema ning me küsime pidevalt, kas me taastoodame seda äärmiselt ebaeetilist käitumist ja miks näevad kõik need robotid välja nagu prostituudid. Et kas me taastoodame niimoodi prostituute. Ja teisel pool on start up, mis küsib, kas on okei luua meesrobotit. See kõik pole üheski küljest okei. Ühesõnaga, siin tõstatub palju küsimusi ja on oluline, et inseneerias on esindatud mõlemate poolte vaated, nii meeste kui ka naiste omad. Sest kui me ei näe oma tarbijate hulgas naisi, ei saa nemad rakendustest ka kasu.

Kas olete kogenud IT-s valdkonnas seksismi?

Muidugi, kõike ja kogu aeg. Mind pole arvesse võetud ja mu tööd pole piisavalt tunnustatud. Pean enda tõestamiseks alati meestest rohkem töötama. Rääkimata sellest, et minu jaoks on alles täna jõudnud kätte aeg, mil ma lihtsalt lähen lavale ja improviseerin. Muide, ainult seepärast, et mul lihtsalt pole aega valmistuda. See on teatav ühiskondlik surve, et ma pean olema täiuslik. See pööre, et muutsin oma suhtumist ja mõtlemist, toimus alles hiljuti. Et dude, sa ei pea olema täiuslik. Sa pead lihtsalt tegema nii palju, kui suudad, ja nii hästi, kui oskad. See on ainult ühiskonna surve. Teadvusta, et sulle antakse hinnanguid. Vahel pead olema tugev ja vahel pead suutma seda ignoreerida.

Kui ma peaksin homme saama lapsed, siis ma tean, kuidas neid kasvatada, et neist saaksid võimsad naised. Mu emal oli suur mõju mu elule. Tema oli võimas naine, sest tema ema oli samasugune. Meie saame harida oma lapsi, et neist saaksid võimsad naised, kellest saavad head liidrid, inimesed ja eeskujud ning kes teavad enda väärtust.