Naine vs. natsid. Kaks episoodi

Kaheksakümnendad jäid Rootsis meelde kui vägivaldsed aastad rassistide jõulise esilekerkimise tõttu. Växjös 1985. aastal toimunud natsistide meeleavaldusel tehtud foto vanemast daamist, kes oma käekotiga lippu kandvat noort natsi ründab, on jäänud Rootsi fotograafia ajalukku kui antirassistliku vasturinde sümbol.

Växjo, 13. aprill 1985

Paljud ehk mäletavad seda Hans Runessoni Växjö väikesel turuplatsil 13. aprillil 1985. aastal tehtud mustvalget fotot. Põhjamaade Partei (Nordiska Riksparti) demonstratsioon ja proua käekotiga virutamas kolonnis möödamarssivale noormehele.

Foto: Hans Runesson

1986. aastal toimunud Göteborgi natside kohtuasjad olid suurimad Rootsi ajaloos ja sellisena unikaalsed, ütleb Uppsala ajaloolane Helene Lööw Rootsi raadio 24. märtsi 2014. aastal avaldatud raadiodokumentaalis. Samas räägib Vera Oredsson oma elust natsipartei juhina. Šokeerivalt kõlab tema jutustus lapsepõlve helgest ajast hitlerjuugendis ja holokausti eitamine. Göteborgi natside süüdimõistmine tähendas põlvkondade vahetust ja täiesti uute organisatsioonide esilekerkimist. Rassism, võõraviha ja vägivald on Rootsis endiselt aktuaalsed.

Borlänge, 1. mai 2016

Borlänge on 42 000 elanikuga tööstus- ja kaubanduspiirkond Dalarnas sillerdava Dalälveni kaldal. Kolmsada valgetesse särkidesse ja mustadesse viigipükstesse riietatud meest roheliste Põhjamaade Vastupanuliikumise (Nordiska Motståndsrörelse) lippudega marsib politseist, ajakirjanikest ja vastudemonstrantidest ümbritsetuna selle unise linnakese tänavatel. Üle majade ja inimeste hulkade kõlavad kirikukellad. Politsei on närviline. Organisatsiooni sümboolikaga lipud lehvivad, marssivad mehed on tõsised, võib isegi öelda tardunud. Rahvas on kogunenud ja jälgib toimuvat.

Järsku astub rahva hulgast natside rongkäigu ette üksik kiilaspeaga naine. Ta tõstab rusikas käe sirgelt üles ja seisab näoga marssijate suunas. Korraks tekib meeste ridades segadus, üks haarab naisel rinnust, kuid siis tõstab politsei naise tee äärde ja inimeste vool liigub edasi.

Tess Asplund üksi natsironkäigu vastu

Antirassistliku ajakirja Expo fotograaf David Lagerlöf salvestab selle unikaalse hetke oma kaameraga. Lähemate päevade jooksul jõuab vapra naise pilt esiteks sotsiaalmeedia vahendusel, hiljem juba mitme tuntud kanali kaudu miljonite inimesteni maailmas.

Stockholmlanna Tess Asplund on 42-aastane ja juba üle 20 aasta aktiivne antirassist. Rootsi raadiole antud intervjuus ütleb ta, et rusikas käega seismine on tema Nelson Mandela tervitus. Ta kasutab seda demonstratsioonidel sagedasti.

– Kuidas sa end tundsid, kui sa rusikas käsi püsti natside ette seisid? uuris ajakirjanik.

Ma lihtsalt tundsin, kui nad tulid, et nad ei või siin olla. Ma ei usu, et ma üldse midagi mõtlesin, hüppasin lihtsalt neile ette.

– Mitmed natsidest on vägivallategude eest karistatud. Kas sa välja astudes ei kartnud?

Ei. Ma ei karda neid, vastas Tess Asplund.