TALFF, dräägimine, vene avangardi naised ja cis-meeste hääled intersektsionaalses feministlikus diskursuses: oktoobri kultuurioovitused

Kuna päevad muutuvad lühemaks ja paljud liiguvad loomulikult siseruumides ajaveetmise suunas, kutsume teid uudistama näitusi, etendusi ja loenguid, mis kahtlemata annavad mõtteainet või inspiratsiooni külmal ajal. Ja kui see inspiratsioon su üle uhub, fantaseeri vaiksel hetkel oma feministlike ideede üle ja osale meie loomekonkursil! Tähtaeg 17. oktoober.

Tallinnas ja Tartus: Tallinna feministlik foorum 31.10., 04.–05.11.

TALFF on feministlik festival, mida korraldab Feministeerium alates 2019. aastast igal teisel aastal. TALFFi eesmärk on näost näkku kohtumiste ja aruteludega võimestada feministlikku kogukonda.
Festivali eelüritus on 31. oktoobril Tallinnas, festivali esimene päev on 4. novembril Tallinnas Vabamus, teine päev on 5. novembril Tartus Genialistide klubis. 

Kolmanda TALFFi teemaks on seksuaalne nõusolek. Esitleme tänavu Soomes ilmunud autobiograafilist raamatut soolisest üleminekust, millest ilmuvad eesti keeles katkendid kahes osas. Arutame, kuidas on feministlikud küsimused Eestis kahekümne aasta jooksul muutunud. Kuuleme, millega pistavad rinda Eestisse tulnud naissoost sõjapõgenikud. Vaatame lavastust emadusest. Räägime soolisest võrdsusest meeste perspektiivist. Teeme nalja ja loeme omaloomingut. Seksuaalse nõusoleku teemal vahetame mõtteid töötubades. Kõik huvilised on väga oodatud!

Tutvu programmiga ja märgi kuupäev kalendrisse!

Tartus: Näitus „Dräägime ära“

Näitusevaade. Foto: Roman-Sten Tõnissoo

Tartus, Kogo galeriis, saab „Kväärime ära“ programmi raames näha Baltic Drag King Collective’i näituse „Dräägime ära“ (avatud kuni 21. oktoobrini), mille külastas ja millest kirjutas Feministeeriumi praktikant Lena Kurg. Näituse kuraator on Läti kväärfeministlik kunstnik, drag-artist ja Baltic Drag King Collective’i üks asutaja Mētra Saberova. Lisaks kuraatori enda teosele esitletakse galeriis veel kahekümne Baltikumis tegutseva drag-artisti töid. Näitus annab võimaluse piiluda kohaliku kväärskeene (öö)ellu, kogukonna artistide ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda (mõne suurriigi mastaabiga võrreldes küllaltki väikese) kogukonna mitmekesisuse ja selles leiduvate põimunud identiteetide ning nende marginaliseerituse üle.

Narvas: Naised avangardismis. 20. sajandi kunstiajalugu, mille on kirjutanud Natalia Gontšarova, Alexandra Ekster, Vera Ermolaeva ja teised naissoost kunstnikud (vene keeles)

14. oktoobril Narva Keskraamatukogus räägib kunstiajaloolane Ksenia Remezova seitsmest naissoost avangardkunstnikust, kes mõjutasid 20. sajandi kunstiajalugu sama palju kui nende meessoost kaasaegsed kolleegid. Ksenia rääkis ka Feministeriumi toimetusele vene avangardi eripäradest ja naiste panusest modernismi arengusse.

Ksenia Remezova on kunstiajaloolane, vene avangardi uurija, näituste kuraator, kataloogide koostaja, 20. sajandi kunsti lastele mõeldud juhendite ja hariduslike veebiprojektide materjalide autor, õpetaja ja õppejõud. Lasteraamatu „Avangardi rong kiirustab“ autor. 

Tallinnas: Sõltumatu Tants — Transcendentia

Novembis toimub Sõltumatu Tants Tartus, oktoobris aga saab näha etendusi ka Tallinnas. 17. ja 18. oktoobril tuleb Sõltumatu Tantsu Lavale Telliskivis „Transcendentia“ — koostöölavastus tantsu- ja etenduskunstniku Rene Kösteri ning kümne noore vahel vanuses 15–21 aastat.  Lavastuse märksõnadeks on „maailma lõpp“, mis viitab nii ärevale ajale, milles hetkel elame, kui ka tõsiasjale, et nooremas eas võib nii mõnigi asi tunduda justkui maailma lõpp. Kas oled valmis neile järgnema? Paika, kus kõik on muutumises ja võimalik. Maailma, mille reeglid loome me ise. Või õigemini nemad, kelle häält pole kuulda olnud. Kui jah, siis paneme sind listi!

Online: Videoesseed patriarhaadi ja rassismi seostest (inglise keeles)

Kui oled kodus pleedi ja kuuma joogiga tunglemas, on ka sulle midagi ja pole vaja isegi kodust lahkuda! Kariibi sisulooja Foreign Man in a Foreign Land („Võõras mees võõral maal“) uurib patriarhaalse ja rassistliku marginaliseerumise ristmikku. Ta käsitleb kultuurilise omastamise mõju rassistatud naiste ja soovähemuste marginaliseerimisele, rassi fetišeerimist, internaliseeritud misogüüniat ja palju muud. Tema videotes on alati näha ja kuulda ka teemaga otseselt seotud rühmade esindajaid, kes väljendavad oma seisukohti ja muresid.

Kõrvus: muusika inimolu viletsusest ja hiilgusest ning kuidas sellest kõigest üle saada

Sedapuhku tahaks soovitada plaati, millel tasuvad kuulamist sõnad. Autor räägib inimeste elus tavalistest probleemidest viisil, mis näitab, et ta on neid ise kogenud, tulnud välja küll armidega, kuid tugevamana, ja püüab seda kogemust teistele julgustuseks jagada. Jutuks tulevad enesekuvandi haprus kriitika ja kuulujuttude ees („kurat mind võtku, kui ma kuulan, mida inimesed räägivad“), toksilised suhted („kellegi esikohale seadmine toimib vaid siis, kui sa oled tema esiviisikus“) ja kaabakad üleüldse („sa kardad vaadata alla, sest siis näeksid sa kõigi nende helki, kelle sa siiajõudmiseks põlema panid“), masendus ja sellest ülesaamine („elu on emotsionaalselt vägivaldne“), armastuse leidmine („kas me langeme nagu lumi rannal?“), kaotamine („nelgid, mida sa pidasid roosideks – need oleme meie“) ja mitteleidmine („sa oled omapäi, kullake, oled alati olnud“), depressiivsed väikelinnad („minu kodulinn oli tühermaa… aga mõne jaoks oli see paradiis“) ja suurlinnad („hea tüdruk, kurb poiss, suur linn, valed valikud“), ühiskondlikud ootused ja nende puu taha saatmine („daamid seisavad alati olukorrast kõrgemal, daamid teavad, mida inimesed tahavad – kedagi malbet ja lahket ja toredat –, aga daamidel on lihtsalt kõrini“), liftihirm („sa tead, kuidas ma kardan lifte – kui miski kerkib kiirelt, ei saa see püsima jääda“), unistus õdusast kodusest elust („tõttan koju su hellitussõnade juurde“) ning naistele karmilt kättetulev elutarkus („kõik targimad naised pidid tegutsema samaviisi, sest me sündisime etturiteks iga armastaja mängus; kui sa kukud läbi planeerimises, planeerid sa läbikukkumise“). See, armas rahvas, on Taylor Swift, „Midnights“, saadaval parimates… äh, praegu põhimõtteliselt igal pool, otsid sa siis seda või mitte. Aga täitsa tasub pöörata tähelepanu, kas või lihtsalt mõtteaineks.

„Mina siin, hei, mina olengi probleem.“ (Ilmselt on kuskil keegi, kes seda tunnet iial tundnud pole, aga mina selliseid ei tunne.)