Oktoobri kultuurisoovitused: nurjatud jutud, veenev veganlus ning ronimine

Kaunist alanud oktoobrit! Esimese sügiskuu külmad tuuled juba puhuvad, aga lõppenud suvi ei tähenda ometi seda, et särts ja sära inimeste seest kuhugi kadunud on. Nüüd, kui ilmad enam liiga meeleldi õue ei kutsu, saab üha pikemaks venivaid õhtuid jätkuvalt täita erinevate kultuuriürituste ning lugemisnaudinguga. Neile, kes lisaks vaimu harimisele ka kehale kultuuri pakkuda soovivad, on meil üks tore trennisoovitus.

Smut Slam ürituse reklaamposter.

Nurjatu jutuvestmisõhtu Smut Slam

Käed on külmad, aga süda soe? Oled oodatud homme, 2. oktoobri õhtul Paavli Kultuurivabrikusse, kus kaaskorraldame nurjatut jutuvestmisõhtut Smut Slam Tallinn. Sel korral on lugude teemaks “Parim jah on oo jaa!”, kuid inspiratsiooniks ikka päris inimeste päriselu ja pärisiha.

Tule kohale ja otsusta, kas soovid jagada endaga juhtunud lugu laval või anonüümselt või jääda vaid kuulajaks. Kõik sobib! Lugusid hindavad maikuu Smut Slami võitja Helen Fairley, Feministeeriumi toimetaja Triin Sepp ja kultuurikriitik Andrei Liimets. Kolm parimat saavad auhinnad Ulakalt Kaunitarilt, ent kõik ülejäänud saavad koju minna sekspositiivses võbinas.

Uksed kell 19, vestmine algab kell 20. Soeta soodsam pilet Feministeeriumi veebipoest 10 euroga, sest uksel maksab see juba 15 eurot. Saal, lava ning tualettruumid on ligipääsetavad ka ratastooliga. Õhtu toimub inglise keeles.

Lavastuse “Ühiskondlikult kahjulik element” promomaterjal.

Lavastus. “Ühiskondlikult kahjulik element”

Kindlasti on siinsetegi lugejate hulgas neid, kelle käibefraaside varamus on tänase päevani jätkuvalt fraas “ühiskondlikult kahjulik element”, mis pärineb Martin Helmega 2016. aastal tehtud intervjuust, kus ta väljendas oma vastumeelsust Istanbuli konventsioonile ning nimetas 27-aastast lastetut ajakirjanikku justnimelt tema lastetuse tõttu osaks meie iibeprobleemist ning ühiskonnale kahjulikuks elemendiks. Nooremad lugejad on ehk isegi mõne sõbraga sünnipäeval klaase kokku löönud ning õnnitlenud teda kahjulikuks elemendiks saamise pärast. Sest kuidas muudmoodi tulla toime niivõrd nõmeda kommentaariga kellegi isiklike eluvalikute kohta (mis ei pruugi isegi valikud olla), kui selle üle naerda.

Tundub, et veel üks võimalus see ühiskonna kollektiivsesse mälusse süübinud fraas ning selle taga olevad patriarhaatlikud uskumused enda jaoks lahti mõtestada on need teatrivormi valada. Selle variandi on valinud Vaba Lava, kus veidi rohkem kui kuu aja pärast esietendub just neid teemasid lahkav dokumentaallavastus. “Ühiskondlikult kahjulik element” toob lavale lood naistest, kes seisavad silmitsi eelarvamuste, surve ja sildistamisega, sest on valinud oma tee, olgu selleks siis eneseteostus, teadlik valik lastetuse kasuks või hoopis lihtne tõsiasi, et õiget partnerit pole veel leitud. Aga kas see teeb need naised tõesti ühiskonnale kahjulikeks?

Naistest, meestest, peredest ja ühiskonnast rääkiv lavastus tuleb esimest korda mängimisele 14. novembril Narvas, peale seda saavad tükki näha ka Tallinna ning Tartu publikud.

Édouard Louis “Muutuda: meetod”, eesti keelde tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Varrak 2024

Raamat. Édouard Louis’ “Muutuda: meetod”

Eesti keeles on Tõnu Õnnepalu suurepärases tõlkes ilmunud rahvusvaheliselt tuntud prantsuse menukirjaniku Édouard Louis’ (snd 1992) romaan “Muutuda: meetod”. Autoriga sama nime kandev peategelane igatseb elu väljaspool vaesust, diskrimineerimist ja vägivalda oma töölisklassi kodulinnas Põhja-Prantsusmaal. Ta suundub õppima Amiens’i ja hiljem Pariisi tunnustatud ülikooli. Ta loobub provintslikust nimest Eddy ja võtab elegantse uue nime, sest on otsustanud kustutada kõik, mis võib ta minevikule viidata. Ta loeb lakkamatult; ta einestab aristokraatidega; ta veedab öid miljonäride ja narkoärikatega. Kõike, mida ta teeb, ajendab üksainus kinnismõte: saada kellekski teiseks.

Romaan räägib sotsiaalsest klassist, muutumisest ja mineviku maha jätmise ohtudest. Mis saab inimese psüühikast, kui iga hetk ta elus on hõivatud mõttega “Kuidas saaksin oma mineviku eest kätte maksta?” Kas selline kättemaks on üleüldse võimalik? “Muutuda: meetod” ei ole mitte ainult isiklik odüsseia ja kindlasti pole see mingi unistuste täitumise lugu vägivalla ja majandusliku kitsikuse seljatamisest, vaid eelkõige lugu vaesusest ja selle tingitud võõrandumisest.

Veganmess

Kuu teisel nädalavahetusel on võimalik minna tutvuma täistaimetoitlaste maailmaga, sest juba 14. korda toimub Veganmess. Kultuurikatlast leiab 12.–13. oktoobril palju erinevaid ettevõtteid, kes pakuvad nii vegantooteid kui ka laias valikus taimetoitu, mida saab kohapeal degusteerida ning ka kaasa osta. Kui oled omnivoorina kunagi mõelnud, kuidas maitsevad erinevad vegan alternatiivid igapäevastele mittetaimsetele toodetele, aga pole julgenud neid veel poest koju viia, või otsid oma (juba taimsele) toidulauale lihtsalt uusi ning huvitavaid maitseid, siis tasub sammud messile seada.

Erinevate kaupade maitsmise-katsumise kõrvale saab osa võtta ka temaatilisest kultuuriprogrammist: kuulata loenguid, osaleda aruteludes ning töötubades ja külastada filmiesitlust. Teemasse tulevad nii suhted lemmikloomadega, veganitest lapsed ja sõdurid kui ka see, kuidas siis ikkagi üht vegantoodet poelettidele saada. Lisaks saab muuhulgas õppida valmistama taimset juustu ning seda, kuidas end ravimtaimede abil kaunimaks teha. Päevapiletid on eelmüügist 10€, kohapealt ostes 15€.

Tasuta e-raamat veganlusest

Enne või peale Veganmessi külastamist saab lugeda ka selleteemalist raamatut, sest Eesti Vegan Selts on tõlkinud tuntud Briti vegani ja loomaõiguste aktivisti Ed Wintersi ehk Earthling Ed’i sulest ilmunud raamatu “30 mittevegan ettekäänet ja kuidas neile vastata”. Teos on nende kodulehel kõigile tasuta kättesaadav ning peamiselt suunatud veganitele, kes leiavad end vestlustest, kus tuleb ümber lükata ettekäändeid ja argumente, millega inimesed lihatoidulist eluviisi tavaliselt õigustavad.

Wintersi sõnul ei ole olemas ühtki veganluse vastast argumenti, mida poleks võimalik ümber lükata. Ta võtab ette 30 kõige enam levinud fraasi ning õpetab, kuidas neile diskussioonis vastata. Juttu tuleb ka suhtlusoskustest üldiselt. Raamatut tasub sirvida ka mitteveganitel, sest ükski teadmine ei jookse mööda külge maha ning ehk murrab Winters oma teosega ka mõne sinu sees oleva müüdi või valearusaama, mis sul taimetoitluse kohta olla võib.

Kväärronimine

Kui vaimne kultuur on nauditud, siis tasub korraks tähelepanu pöörata ka kehakultuurile. Soe suvi paljude väliste spordivõimalustega on kahjuks selleks aastaks läbi, ent õnneks on mitmeid võimalusi oma füüsist ka siseruumides harida. Üks ala, mis viimastel aastatel ka Eestis rohkelt populaarsust on kogunud, võib lapsepõlvest tuttav tunduda: ronimine (ingl. bouldering). Pole vahet, kas turnisid kunagi puude otsas või mitte, ronimissaalist leiab iga tasemega inimene endale sobiva raja.

Lisaks on häid uudiseid nii algajatele ronimishuvilistele kui ka neile, kes end talgistel seintel juba koduselt, aga veidi üksikult tunnevad. Nimelt alustab kuu keskel tegevust vabas vormis ronimisklubi, mis on esmajoones suunatud kvääridele ja nende sõpradele. Esimene kohtumine toimub 15. oktoobril T1 Ronimisministeeriumis ning korraldajatel on plaanis regulaarselt koos ronimas käima hakata. Rohkem infot leiad Facebooki üritusest.