veganfeminism

Et leevendada kliimakriisi ning liikuda hoolivama, inimeste ja teiste loomade elusid ja õigusi austava tuleviku suunas on vajalik lõpetada mitteinimloomade söömine ning igasugune muu kasutamine inimese tarbeks. Seda ei saa saavutada ilma feministide ja teiste progressiivsete sotsiaalsete liikumiste panuse ja omavahelise koostööta.

Toiduõiglus on uskumus, et toit on kõikide inimeste põhiõigus.

“Tavainimeste” vestlused veganitega kipuvad alati väheke kohtlaselt kulgema. Veganeid kas püütakse ümber veenda, nende arvel rebitakse ebaoriginaalset kildu või väljendatakse silmakirjalikku muresegast huvi nende tervise pärast. “Kust sa ikkagi need valgud ja aminohapped kätte saad?”

Laupäeval, 7. märtsil kutsume sind tähistama naistepäeva nädalavahetust. Võta osa lugemisgrupi arutelust, veganfeminismi loengust ja joogatunnist. Päeva lõppeb Kaisa Ling Thingi naistepäevabluusi ja tantsuga,

Kutsume kõiki huvilisi 20. jaanuaril Viljandis ja 27. jaanuaril Tallinnas toimuvatele tasuta nullkulupäevadele. Nullkulupäev koosneb arutelust “Feminist ei raiska!” ja praktilistest õpitubadest.

Naiste jaoks on kliima soojenemine suurem probleem kui meeste jaoks. Ja nemad on nõus võtma suuri elustiilimuudatusi, et probleemi leevendada.

Elame maailmas, kus naised võitlevad oma reproduktiivõiguste eest, kontrolli eest oma kehade üle. Leian, et on vale ekspluateerida teiste loomade reproduktiivsust.

15. novembril viisid Kadri Aavik, Dagmar Kase ja Airi Triisberg Tallinna Anarhistlikul Raamatulaadal läbi töötoa “Ristteed Eesti feminismis”, mis keskendus intersektsionaalse feminismi tutvustamisele. Järgnevas arutelus mõtisklevad Kadri ja Dagmar intersektsionaalsuse ja selle rakendusvõimaluste üle Eesti feministlikus praktikas.

Dagmar Kase räägib veganfeminismist ehk mis on veganism ja kuidas on see feminismiga seotud.