Riigikogu mehed on mures

Täna toimus eelnõu “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks” ehk 107 OE esimene lugemine. Kuulasime arutelu riigikogu külaliste rõdult ja tõdesime, et riigikogu on tõesti läbilõige ühiskonnast. Kõigepealt rääkis Marianne Mikko ja siis hakkasid Riigikogu mehed muretsema.

Märt Sults pelgab, et “sugu kui selline on ähmastumas” ja küsis, kuidas kajastub sooline võrdõiguslikkus kooseluseaduses. Mikko kinnitas, et sugusid komisjon muutma ei hakka.

Peeter Ernits leidis, et komisjoni käsitletavad teemad on “väga selline ümar ja lõputu teema, nagu jänese laul“. Samas oli ta häiritud ning päris Mikkolt, kas tema arvates on normaalne, et ta tahab naiskomisjoni luua, kus on ainult kaks meest. (Ernits, sind ei häiri selline ettevõtete juhatuse ja nõukogude koosseis?) Siis sidus ta osavalt ühte puntrasse sookvoodid, transfoobia, väljarände, rahvastiku vähenemise ja latenste ksenofoobia:

“Selge see, et mees ei saa kunagi naiseks ja naine ei saa kunagi meheks, ükskõik, mida me ka teeme. Tõesti on võimalik ümber lõigata ja uuemas ühiskonnas võib tõesti isal olla seelik ja emal habe, aga ma arvan, et see ei ole selle asja sisu. (…) noored Eesti naised lähevad massiliselt n-ö tumedamate silmadega meestele ja lahkuvad Eestist. Nende eakaaslased, noored Eesti poisid, vaatavad pika pilguga järele ja peavad otsima kusagilt midagi muud.”

(Miks tuletavad Ernitsa mõtted meelde viimase suve koduküla jaanilõkke ümber toimunud vaidlust?)

EKRE fraktsioonist – kelle kõik fraktsiooni liikmed on eelnõule alla kirjutanud (!) – võttis sõna Martin Helme, kes teatas, et tegutsemise eesmärk “peaks olema mitte võitlevast feministlikust ideoloogiast lähtuv meestevastane viha õhutamine, vaid Eesti tublide, töökate, korralike ja kõrgelt haritud naiste võimaluste avamine, et nad saaksid ennast teostada.” EKRE, ma ei tea, alustage oma fraktsioonist äkki?

Mehed muretsesid ka kvootide pärast. Jaak Madison leidis, et kui pulgad läinud, mingu trumm ka ja esitas konstruktiivseid lahendusi:

“Kui me hakkame siin kvootidest rääkima ja kõike nagu piirama ja triibulistest nimekirjadest, et kuna naisi-mehi sünnib ka ebavõrdselt, naisi on ühiskonnas rohkem, kui mehi, siis äkki peaksime rakendama riigi poolt kvoodid perekondadele, et peab olema võrdselt tütreid ja poegi?”

Ernits lõpetas mõttega, mis pani meid rõõmsalt tõdema, et õppinud mehed ikka meil Riigikogus, kohe kindel tunne:

“Kui nüüd kokku võtta, siis me oleme loomulikult sellise eelnõu, praegusel hetkel 107 poolt. Tuleks selliste asjadega tegelda, soolise võrdõiguslikkuse probleemidega, eelkõige palgalõhega, aga sellega ei tohiks liiga hulluks minna. Sellest ei tohiks tulla välja mingi feministlik algatus, kus hakatakse kehtestama kvoote, sõltumata sellest, kuidas ühiskond reaalselt on üles ehitatud ja kuidas ta toimib. Igal juhul edu sellele ja eelkõige kainet meelt.”

Muidugi ei saa me läbi ka naisteta. Külliki Kübarsepp tunnistas, et on teadlikult neli aastat lõunaks palgalõhet saanud, kuid on ikka skeptiline:

“Mina olen skeptiline sellel teemal ja kategooriliselt. Ma olen 2007–2011 töötanud ühes toas meesterahvaga, kes sai minust 30% rohkem palka, aga minu meelest see ei ole õigustus, see ei vii ühiskonda edasi, vaid ühiskonda viivad edasi suhtumise muutused. Kuid ülereguleerimine ja pealesunnitud normid ei muuda meie ühiskonda, vaid võivad tekitada hoopis vastupidise olukorra, kus naisi rohkem alandatakse sellepärast. Meie ühiskond peaks ikkagi liikuma võimekuse ja pädevuse tunnustamise teed. Kas te saate anda selle kindluse, et antud komisjon ei hakka tegelema ühiskonna ülereguleerimisega, sealhulgas sookvoodi kehtestamisega?”

No comment.

Meeleparanduseks pakume lugeda Sven Mikser kõnet, mida ta alustab nõnda:

“Tõukudes eelkõnelejast tahan ma öelda, et ega võrdsed tulemused ei ole kunagi võrdõiguslikkuse eesmärk ja võrdsed tulemused, isegi võrdsete õiguste tingimustes, ei ole kunagi võimalikud, sest ole sa alfa või näiteks ka gamma või delta, siis fakt jääb faktiks, et tublisti üle 99% meestest ei hüppa mitte kunagi nii kõrgele kui Anna Iljuštšenko.”

Loe tervet arutelu stenogrammi siit.