Otsingu­tulemused: lgbt

Aet Kuusik on feministlik keeleteadlane, kelle uurimistöö keskendub keele, soo ja seksuaalsuse põimunud suhetele, eelkõige sellele, kuidas LGBT+ inimesi eesti keeles kujutatakse.

Leena Karin Toots on Tartu Ülikooli keeleteaduse eriala magistrant, kelle uurimishuvid seostuvad peamiselt LGBT+ kogukonnaga.

Caroline Hubsch on Saksamaalt pärit poliitikahuviline juuraharidusega inimene, kellele südamelähedaste teemade hulka kuulub intersektsionaalne feminism ja LGBT õigused.

Nika Nazarova on vabakutseline kunstnik ja animatsioonientusiast.

Caldera Zoova on alternatiivne noor nii mitmeski mõttes – neuroatüüpilisusest moe ja ellusuhtumiseni.

Margit Markus on Eesti LGBT Ühingu vabatahtlik.

Peter Tatchell on Suurbritannias tegutsev inimõigusaktivist, kes on pärit Austraaliast ja kes on enamjaolt olnud seotud LGBT teemaga tegelevate sotsiaalsete liikumistega.

Keio Soomelt on õpetaja ja Rakvere LGBTI Filmifestivali Festheart peakorraldaja.

Rebeka Põldsam on Tartu Ülikooli etnoloogiateadur, kes uurib Eesti LGBTQ+ inimeste minevikku ja tulevikku.

Marcus Pertel on disainer ja aktivist mitmel rindel.

Kristel Rannaääre on Hunt Kriimsilm, kelle kümme ametit haaravad endasse LGBT, hariduse, kommunikatsiooni ja kogemusnõustamise valdkonnad.

LGBT+ kogukonnast ja inimestest rääkimisel kasutatav sõnavara on oluline nii kogukonna enda jaoks kui ka avalikus keelekasutususes. Laiemas ühiskondlikus diskussioonis mõjutab kväärteemade kajastamisel kasutatav sõnavara seda, millist pilti avalikkusele luuakse.

Vikerkaarekangelase kultuuri tiitli laureaadid, pikalt Venemaal LGBTQ+ filmifestivali Side by Side vedanud Gulya Sultanova ja Manny de Guerre jutustavad, kuidas oli pommiähvarduste, hirmutamise ja enesetsensuuri õhkkonnas teha tööd Venemaa inimõiguste edendamisel.

Kristel Rannaääre kirjutab, miks on oluline oma toetust LGBT kogukonnale avalikult välja näidata ka siis, kui tundub, et kõik liigub muudkui õiges suunas.

Vahel meediat sirvides võib jääda mulje, et milleks veel eraldi LGBT kuu – muust enam ei räägitagi kui abieluvõrdsusest ja soolisest üleminekust. Ent kes sellest räägivad?

Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.

Et aidata lugejaid läbi pimeda oktoobri, soovitab Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik üht raamatut elust Rumeenias, teist kliimakriisipoliitikast ja peale selle võid seada sammud ühe märkimisväärse ajalooraamatu esitlusele. Eesti LGBT Ühing kutsub tähistama selle ajaloolise raamatu „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ ilmumist neljapäeval, 27. oktoobril Vabamus. 

Sõda kinnistab sageli tavapäraseid norme ja stereotüüpe. Milline on Ukrainas olukord neil, kes ei sobitu heteronormatiivsesse ja binaarsesse ühiskonda?

Kuidas läheb ukraina LGBT+ kogukonnal praegu, kuidas saavad Eesti inimesed praegu Ukrainat kõige paremini toetada ja mida võiks vältida? Sellest ja muust rääkisime sõja valguses Feministeeriumi taskuhäälingusaate “Ära kaaguta” 3. märtsi külalise, aktivisti Yuri Yourskiga.

Kapp ja sellega suhestumine – kapis olemine või sealt välja tulemine – on metafoorid, mille kohta eeldatakse, et neil on LGBTQ inimeste elus keskne koht.

Igal ühel meist on oskused ja vahendid, mis võivad LGBT+ kogukonna elu paremaks teha.

Eesti võttis võrdlemisi hiljuti vastu demokraatlikud väärtused.

Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel olnud tuliste vaidluste keskpunktis kaks teemavaldkonda.