Seksida tahad?
Loomulikult on oluline rääkida noortega seksist ja lähisuhetest, kuid mõnikord tundub, et hoopis täiskasvanud on need, kes juhendamist vajavad. 2023 möödub viis aastat Rootsi nõusolekuseaduse vastuvõtmisest ja teenäitajateks on seal teismelised.
Kungsholmeni gümnaasiumis Stockholmis on teisipäeva pärastlõuna. Koridoris kolisevad metallkappide uksed, kui 1300 õpilast hakkavad end kodu poole sättima. Keldriruumis asuvas õpilasesinduse peakorteris pühib Hannes Selimović suurelt diivanilt popkorni kokku. Pea kohal ripuvad ikka veel eelmise nädala peolt pärit mustad õhupallid. Seinal laiub suur vikerkaarelipp.
“Me töötame selle nimel, et kõigil oleks koolis hea olla,” tutvustab õpilasesinduse huvikaitserühma esimees Hannes Selimović oma tööd. Rühm viib läbi teemanädalaid, nagu Pride’i nädal ja rassismivastane nädal. Oktoobris, korraldasid nad oma iga-aastase #metoo-nädala, mille peateemaks on seksuaalne ahistamine.
Gabriel Amazeen, Amélie Gaugirard ja Hannes Selimović.
Kui #metoo 2017. aastal algas, oli Hannes Selimović 13-aastane ning tema õpilasesinduse kaasliikmed Amélie Gaugirard ja Gabriel Amazeen vaid 11 ja 12. Nad on kõik teismeikka jõudnud #metoo uudiste saatel ja kehtiva nõusolekuseadusega, mis jõustus Rootsis juulis 2018. aastal.
RFSU, Rootsi seksuaaltervise liidu eelmisel aastal läbiviidud uuring näitab, et 16–20-aastased rootsi noored oskavad seksi käigus üha paremini nõusolekut küsida. Sama uuring näitab, et noored inimesed on vanematega võrreldes verbaalsemad. Näiteks on noorte seas tavalisem uue partneri puhul initsiatiivi võttes lihtsalt küsida, kas too seksida soovib. 16–20-aastastest noortest ütles 33%, et nad küsisid nõusolekut, kui nad viimati uue partneriga seksisid, samas kui 21–35-aastaste seas oli vastav näitaja 19%.
Hannes Selimovićile, Amélie Gaugirardile ja Gabriel Amazeenile on iseenesestmõistetav, et inimesed räägivad omavahel sellest, mida nad tahavad ja mida ei taha.
“Seda on võimalik näha ka kehakeelest. Inimene, kes sind tahab, nõjatub ettepoole ja on aktiivne. Kui inimene tõmbub eemale või on passiivne, on see signaal, et ta ei taha. Aga kõige lihtsam on muidugi küsida,” ütleb Amélie Gaugirard.
Ta arvab, et paljud inimesed otsustavad seksi ajal mitte rääkida, sest nad kardavad meeleolu rikkuda.
“Ei taheta poole pealt katkestada või olukorda kuidagi puiseks pöörata.” Aga isegi kui see on raske, usub Amélie, et rääkimine on tähtis. “Ma arvan, et rääkimine tõstab turvatunnet. See võib vähendada muretsemist või ebamugavustunnet. Paljude jaoks on see ka atraktiivne, kui partner küsib, kuidas teine end tunneb, ja räägib, mis talle endale meeldib.”
Gabriel Amazeen näeb ühiskonnas tugevat normi, et seksi ajal ei räägita, vaid tegutsetakse.
“Näiteks on seda näha filmides. Tavaliselt ei räägita neis seksi ajal üksteisega,” ütleb ta, kuid lisab siis, et võib-olla on see muutumas.
Talle ja teistele meenub mitu telesarja, mida tasub inspiratsiooniks ja paremaks seksuaalkommunikatsiooniks vaadata: Sex Education (UK), Skam (Norra), Young Royals (Rootsi) ja Big Mouth (USA).
Sarah Olofsson, Fatta asepresident.
Sarah Olofsson, Rootsi seksuaalse nõusoleku eest seisva huvikaitseorganisatsiooni Fatta asepresident, mäletab seda rõõmu, kui nõusolekuseadus peaaegu viis aastat tagasi vastu võeti. Seaduse vastuvõtmist parlamendis 23. mail 2018 tähistati suurelt organisatsiooni Stockholmi kontoris.
“Seda päeva ei unusta ma kunagi,” ütleb ta. Fatta asutati 2013. aastal pärast palju kõlapinda saanud juhtumit, kus Umeå maakohus mõistis õigeks kolm poissi, keda süüdistati tüdruku vägistamises klaaspudeliga. Sarah Olofsson liitus organisatsiooniga 2017. aastal.
“Tollal töötasime palju selle nimel, et nõusolekuseadusele avalikku toetust saada,” ütleb ta.
Ta räägib, et algselt olid mõned parlamendierakonnad nõusolekuseaduse ideele vastu, kuid 2018. aasta hääletusel toetasid seda kõik erakonnad. Mõned juristid aga kahtlesid ja Advokatsamfundet, Rootsi Advokatuur, oli vastu.
Nad ei uskunud, et uus seadus tooks kaasa rohkem süüdimõistvaid otsuseid, vaid pidasid seda populistlikuks, poliitikute viisiks tulla vastu inimeste nõudmistele karmistada seksuaalkuritegude vastaseid meetmeid.
Siiski näitab Rootsi riikliku kuriteoennetuskomitee (BRÅ) 2020. aasta uuring, et seadus on tegelikult viinud vägistamisjuhtumites süüdimõistvate kohtuotsuste arvu märkimisväärse suurenemiseni. Pärast nõusolekuseaduse kehtestamist kasvas vägistamisjuhtumites süüdimõistvate otsuste arv koguni 75%.
“See kinnitab, et meil oli õigus,” ütleb Sarah Olofsson.
Ta näeb, et nõusolekuseadus ei ole viinud mitte ainult rohkemate süüdimõistvate kohtuotsusteni, vaid ka laiaulatusliku keskusteluni sellest, et seks peab alati põhinema vabatahtlikkusel, vastastikusel soovil ja austusel.
“Seda teemat käsitletakse nüüd hoopis teisel viisil kui varem. Tänapäeva noored kasvavad üles koos nende küsimustega,” ütleb ta.
Koole kritiseeritakse sageli kehva seksuaalhariduse pakkumise pärast, ent Hannes Selimović, Amélie Gaugirard ja Gabriel Amazeen leiavad, et nende seksi ja suhete teemaline haridus on olnud hea, eriti gümnaasiumis.
“Kuid me ei õpi ju ainult täiskasvanutelt. Meie, noored, aitame üksteist ja lahendame asju üheskoos,” ütleb Amélie Gaugirard.
Ta arvab, et paljud inimesed ei mõista ikka veel, mida nõusolek tähendab.
“Küsimus ei ole ainult kellegi “ei” austamises, vaid ka selles, et kõik, mis ei ole jah, on ei. “Võib-olla” ei tähenda “jah”. Vaikimine ei tähenda “jah”. Ja mitte kunagi ei tohi peale käia ja püüda kedagi ära rääkida,” võtab ta teema kokku.
Seksi ei tohi lunida, ütleb Amélie Gaugirard.
Tegelikult on nõusoleku üks oluline mõõde see, et igaüks peab äraütlemisega toime tulema.
“Kui keegi sind seksuaalses mõttes ei taha, võib see olla raske, kuid inimene ei tohi minna kaitsesse või hakata lunima. Tuleb lihtsalt aktsepteerida. Ei ole okei mossitada seepärast, et keegi sind ei taha,” ütleb Amélie Gaugirard.
Gabriel Amazeen nõustub.
“Kui keegi saab sinu peale pahaseks, kui sa “ei” ütled, on sul järgmisel korral veel raskem “ei” öelda. Raskem on seada piire, kui tead, et teine inimene ei saa nende piiride respekteerimisega hästi hakkama. Samuti on oluline mõista, et kui keegi on üks kord “jah” öelnud, ei tähenda see seda, et ta pärast seda kõigega nõus on. Alati võib meelt muuta ja öelda, et sa enam ei taha.”
Sarah Olofsson näeb, et paljud inimesed on ikka veel hädas arusaamisega, mida nõusolek praktikas tähendab. Samal ajal tajub ta nii üksikisikute kui ka organisatsioonide suurt huvi ja valmisolekut õppida. Fatta saab ettevõtetelt ja organisatsioonidelt palju kutseid tulla neid koolitama.
“Isegi kui on olemas mingi norm, kuidas asju tavaliselt tehakse, ei saa eeldada, et kõik sellega automaatselt nõustuvad.”
Kui Fatta teeb koolitusi nõusolekukultuuri teemal, õpetavad nad, kui oluline on enda ja teiste inimeste piiride välja selgitamine, et neid mitte ületada: kas tõesti tahavad kõik su kolleegid sind kallistada, kui pärast puhkust uuesti kohtute? Kas sinu naaber tunneb end mugavalt, kui paned talle käe õlale?
“Isegi kui on olemas mingi norm, kuidas asju tavaliselt tehakse, ei saa eeldada, et kõik sellega automaatselt nõustuvad. Nõusolek on midagi enamat kui seksuaalaktid. Küsimus on selles, kuidas me üksteisele otsa vaatame ja üksteisega räägime ning kuidas austame igaühe kehalist puutumatust,” ütleb Sarah Olofsson.
Nõusolekut ei pruugi olla võimalik anda, kui tegemist on ebavõrdse suhtega, ütleb Gabriel Amazeen.
Kungsholmeni gümnaasiumi akna taga on hakanud pimenema. Helkurvestis ja täies jalgratturimundris õpetaja astub välja vihmasaju kätte. Vahepeal testivad kaks tantsutrenni teel olevat õpilast akustikat nüüdseks üsna tühjades koridorides.
Hannes Selimović leiab, et on teatud hetki, mil seksuaalsuhtlemine muutub eriti oluliseks, näiteks siis, kui seksid inimesega esimest korda. Või kui sina või sinu kaaslane on purjus.
“Siis on risk, et su otsustusvõime on puudulik või et nõustud millegagi, mida sa tegelikult ei taha.”
“On olemas ka piir, kus sa oled tegelikult nii purjus, et ei saa enam nõusolekut anda,” ütleb Amélie Gaugirard.
“Teine olukord, kus nõusolekut anda ei pruugi tegelikult olla võimalik, on see, kui tegemist on ebavõrdse suhtega,” märgib Amazeen.
“Kui võimusuhe on tasakaalust väljas, on oht, et mõlemal ei ole võrdset sõnaõigust, ja siis ei pruugi üks osapool julgeda “ei” öelda. Näiteks kui üks on väga noor ja teine on vanem, või kui õpetaja astub suhtesse õpilasega või juht alluvaga.”
Hannes Selimovići jaoks tähendab nõusolek põhimõtteliselt tundlikkust teiste inimeste suhtes ja neist hoolimist.
“Sa ei taha ju survestada oma lähedast tegema midagi, mida ta ei taha teha. Me teame, et see teeb haiget ja jätab armid.”
Charlie Olofssoni artikkel ilmus algselt Rootsi ajakirjas Ottar. Tõlkis Evelyn Höglund. Fotograaf Sofia Runarsdotter.
