#minukehaminuteha

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

2023 möödub viis aastat Rootsi nõusolekuseaduse vastuvõtmisest. Teenäitajateks on seal teismelised ja tundub, et hoopis täiskasvanud vajavad juhendamist.

Feministeerium vestles Kai Pardi ja Made Laanperega seksuaalsest nõusolekust, soolistest stereotüüpidest, seksuaaltervise aktivismist ja sõprusest. 

Feministeerium, nagu alati oma riigi ja rahva teenistuses, luges valimisprogrammid läbi ja koostas feministist valijale pedagoogilise valgusfoori.

Hidžaabi kandma sundiv või kandmist keelav poliitika on vale ja inimväärikust alandav.

Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

Intervjuu aktivistidega islamismist, patriarhaalsusest, konservatiivsusest, naiste õigusest ning protestiliikumisest Iraanis.

2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.

Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.

Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.

Artiklis selgitatakse, mida teha, kui kahtlustad, et sind või sinu kaaslast on uimastatud ning loo lõpust leiad infot, kust abi otsida.