Sootundlik linnaruumi planeerimine Viini näitel

Me elame mitmekesistes kogukondades, kuhu kuulub palju erinevat tüüpi inimesi. Taoline mitmekesisus mitte ainult ei rikasta ühiskonnaelu tervikuna, vaid peegeldab ka selle värvikat tegelikkust.

Loomulikult kaasneb niisuguste kogukondadega mitmesuguseid vajadusi ja huve, millega tuleb eduka kooselu nimel kohaneda. Linnaplaneerimine on liiga kaua olnud vaid meestekeskne ning paljusid neist vajadustest ignoreerinud. Selles artiklis uurib Stefanie Blümel, kuidas Viini linn on püüdnud muutuda kaasavamaks, rakendades linnaplaneerimise protsessides soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet.

Artiklis kasutatakse termineid “mehed” ja “naised”, et rõhutada soorollidest tulenevaid erinevusi linnaplaneerimisel, kus mehed on kõik, kes määratlevad end meestena, ja naised on kõik, kes määratlevad end naistena. Mittebinaarsed, voolava sooidentiteediga ja asoolised inimesed ei tohiks avalike ruumide kujundamisest välja jääda, kuid nende vajaduste eripärasid pole veel piisavalt uuritud.

Miks on linna planeerimisel vaja arvestada mitmekesiste perspektiivide ning
kaalutlustega?

Mis on sootundlik linnaplaneerimine?

“Vähemalt pool populatsioonist on naissoost ning neil on erinevad elustiilid ja vajadused. Me peame hakkama nendega arvestama.” – K. Schechtner

Põhimõtteliselt keskendub sootundlik linnaplaneerimine naiste, meeste ja mitte-binaarsete inimeste igapäevaelude võrdsele prioriseerimisele. Lisaks tuleks arvestada ka erinevate vanusegruppide ja erinevates finantsilistes tingimustes olevate inimeste vajadustega. Sootundliku linnaplaneerimise puhul pööratakse erilist tähelepanu inimestele, kes võivad muidu tähelepanuta või planeerimisprotsessist kõrvale jääda. Eesmärk on peegeldada mitmekesisust linnaruumis ja tagada, et ükski vajadus ei jää arvesse võtmata ega ükski grupp kaasamata, kindlustades seeläbi kõigile võrdsed võimalused kõrgema elukvaliteedi saavutamiseks (Irschik 2013, lk 17).

Siiski on oluline mõista, et linna kasutatakse erinevalt, ning seegi on oluline osa sootundlikust linnaplaneerimisest. Mõnede inimeste jaoks on linnaruum ainult tööle sõitmiseks; teised kasutavad erinevaid ostuvõimalusi, olgu need siis suured või väikesed, luksuslikud või taskukohased; mõned naudivad loodust ja rohealasid, et lõõgastuda või sporti teha. Nooremad inimesed võivad kasutada rohkem vaba aja veetmise võimalusi ja avalikke hüvesid, näiteks kinosid ja raamatukogusid, lastel on vaja turvaliselt mängimise, õppimise ja arenemise võimalusi ning turistid on peamiselt huvitatud kultuurilistest tegevustest ja sellest, et viimased oleksid kergesti ligipääsetavad. See on vaid väike valim erinevatest huvidest ja vajadustest, millega linnad arvestama peavad (Magistrat der Stadt Wien, MA 18 2015).

Meie teame, mis on kõigile hea…?

“Mehed on tellinud, mehed on finantseerinud, mehed on planeerinud, mehed on ehitanud. Mõnedes kohtades meie planeedil on mehed jätkuvalt need, kes linna avalikku ruumi kasutavad ning hõivavad. Millisel määral on tuleviku linnad naiste soovide ja vajaduste järgi vormitud?” – K. Schechtner

Ajalooliselt on kõrgklassi kuuluvad meesarhitektid linnaruumi kujundamisel keskendunud suures osas vaid omaenda vajadustele, eirates teisi gruppe ja nende huve. Seetõttu järgib Viini linn “käi kellegi teise kingades”-lähenemist, et avardada oma silmaringi rohkemate elanike vajadustele linnaruumis.

Sageli arvestab linnaplaneerimine ainult nn “keskmiste” inimeste (meeste) vajadustega, mis võib ja tihti põhjustabki teistele gruppidele logistilisi raskusi või seab nad ohtu. Näiteks võib fooritsükli kiirus tiheda liiklusega ristmikel jätta mõned jalakäijad ebasoodsasse olukorda: kui keskmise inimese jaoks on 10 sekundit tee ületamiseks piisav aeg, siis teiste jaoks võib sama aja jooksul üle tee jõudmine vanuse, füüsilise puude või muu tõttu võimatu olla. Need grupid on liikluses juba niigi haavatavad ning nende vajadustega arvestamata jätmine suurendab veelgi õnnetuste ja vigastuste riski (K. Schechtner 2022).

Kelle avalik ruum see on? Naiste igapäevaelu linnas

Illustratsiooni autor on Stefanie Blümel.

Viini linn on nende mitmekesiste, eriti valdavatel soorollidel põhinevate vajaduste olemasolu tunnistanud juba alates 1991. aastast. Naiste vajadustele linnas juhiti tähelepanu näitusega “Kelle avalik ruum see on? Naiste igapäevaelu linnas.” ning 1992. aastal asutati linnas esimene Naiste Amet (ingl. Women’s Office). Aastal 1998 loodi Viinis esimene naistesõbraliku planeerimise ja ehitamise amet, mille ülesandeks oli integreerida naiste ja tüdrukute vajadusi linnaplaneerimisse, mis tavaliselt on olnud valdavalt meestele orienteeritud (Irschik 2013).

Selle tagamiseks, et kõik saaksid sotsiaalsest elust osa võtta, on vaja tarbimisvabu kohtumispaiku, puhtaid tualette ning lihtsasti ligipääsetavaid rajatisi.

1991. aasta näitusel esitleti kaheksat marsruuti, mida naised ja tüdrukud igapäevaselt läbivad, illustreerides nende igapäevaste ülesannete mitmekesisust ja sellest lähtuvaid erinevaid vajadusi. Näitus tõi välja, et tänavaid domineerivad mehed ning naised tunnevad end üksinda auto või jalgrattaga sõites sageli ebaturvaliselt. Lisaks kajastati meeste ja naiste käitumuslikke erinevusi linnas. Fookus suunati ka “ärevuse ja mugavuse kohtadele”: paikadele, kus naised ja tüdrukud tunnevad end mugavalt või siis hoopiski ebaturvaliselt. Näitus uuris, kuidas selliseid kohti tuvastada ning millised võivad olla nende tekke aluseks olevad põhjused. See oli esimene kord, kui linnaruumi analüüsimisele pöörati nii palju tähelepanu just mitmekesiste vajaduste vaatenurgast (Drey 2022).

Miks on tänavanimed olulised?

Meestekeskse linnaplaneerimise jäljed on endiselt nähtavad Viini tänavanimedes, kuna valdav enamus neist on saanud oma nimed meestelt. Siiski on Viini linn seadnud eesmärgiks selle tasakaalustamise, määrates uutes linnaosades tänavatele naiste nimesid (Drey 2022).

Me elame patriarhaalseid struktuure täis olevas ühiskonnas ning need on sedavõrd laialt levinud, et me mõnikord isegi ei tunneta patriarhaadi mõju nende taustal. Taolisi struktuure saab aga “väikeste” muudatuste teadliku rakendamisega nähtavaks teha ja neile tegudega vastu astuda. Lisaks vajavad naised eeskujusid, keda on küll palju, kuid kes jäävad sageli meeste varju. Naissoost teerajajaid ja olulisi isikuid on palju, kuid tihti pööratakse neile meestest vähem tähelepanu (K. Schechtner 2022, Drey 2022).

Sootundlik pargidisain

“Ühel hetkel kaovad noored naised parkidest.” – K. Schechtner, 2022

Vaatlused ja uuringud näitasid, et Viini linna parkides domineerisid noored mehed ning noored naised olid nendest kohtadest kadumas. See viis pilootprojektini, mis kutsus tüdrukuid parkide kujundamise protsessis osalema, et kindlustada ka nende huvide arvesse võtmine. Alates 2009. aastast on Viinis olemas ka sootundliku pargikujunduse üldised suunised. Nende koostamise juures oli põhiküsimus, et mida soovivad tüdrukud ja noored naised pargis teha ning mis on nende jaoks oluline: näiteks võrkpalli mängimine, kohad istumiseks ja vestlemiseks, turvalised alad, puhtad tualettruumid, kiiged, jalgpalli- ja korvpalliväljakud.

Iga uus park on kujundatud nende juhiste kohaselt, et pakkuda erinevatele sotsiaalsetele gruppidele võrdselt mugavat ja ligipääsetavat pargikogemust (K. Schechtner 2022).

Teine Viini linna ettevõtmine oli kõnniteeprojekt Mariahilfi linnaosas. Selle käigus ehitati laiu kõnniteid, jälgiti valgusfoore ning kohandati ümber nende tsükleid, parandati turvalisust ja ligipääsetavust, lisati valgustust ning defineeriti ohutud ruumid.

Naiste Töölislinnak I

Illustratsiooni autor on Stefanie Blümel.

“Me seisame silmitsi väljakutsega muuta oma linnu kiiresti, kuid peaksime nägema seda võimalusena luua muutusi.” – K. Schechtner, 2022

Naiste Töölislinnak I (2004. aastal valmis ka Töölislinnak II, toim.) mudelprojekti – Viini 21. ringkonnas Donaufelderi tänav 95-97 asuva eluasemehoone – peamised ülesanded olid sealsete elanike kodutööde ning pereelu hõlbustamine ning nende jaoks turvalise keskkonna loomine. Mudelprojekti eesmärgiks oli kodu- ja hooletöö lihtsamaks muutmine, naabruskondliku suhtluse soodustamine ning sellise elukeskkonna loomine, kus elanikud saaksid isegi öösiti turvaliselt ringi liikuda. Hoone oli osa Viini linna laienemisest ning ühtlasi suurim ehitusprojekt Euroopas, mida planeerisid naised ning mis vastas naistesõbraliku eluaseme ja linnaplaneerimise standarditele. Aastatel 1992–1997 kavandas Viini linna Naiste Amet 2,3 hektari suurusele alale 357 korterit, mille disainisid neli arhitekti koostöös maastikuarhitektiga.

Mudelprojekti teine eesmärk oli suurendada teadlikkust naisarhitektidest ning neid nii avalikus kui ka professionaalses maailmas nähtavamaks teha.

Naiste Töölislinnakust leiab mitmesuguseid avatud ruume, kus on hea elada ning kus asuvad ühtlasi ka kogukondlikud rajatised ja infrastruktuur, näiteks poed, lasteaiad, arstikeskused ja politseijaoskond, loomuliku valgustusega maa-alused garaažid ja koridorid ning eluruumidele sarnanevad trepikojad. Projekt tõi välja lähenemisviise ja lahendusi, mida saab üle kanda teistesse elurajoonidesse, seega saab Naiste Töölislinnakut nimetada edukaks mudeliks (Stadt Wien, Magistratsdirektion – Geschäftsbereich Bauten und Technik).

Kuidas tunneb end naine Viinis?

Viini naiste hulgas läbi viidud küsitluse tulemused.
Kategooriad ülevalt alla: ühistransport, rohealad, turvalisus, naabrid, avalikud ruumid, vaba aja veetmise kohad.
Värvid ülevalt alla: täiesti rahul, väga rahul, mõõdukalt rahul, veidi rahul, üldse mitte rahul, täpsustamata.

Aastal 2022 viidi Viini naiste hulgas läbi küsitlus, et välja selgitada, kuidas nad end Viinis elades tunnevad ning millised on nende vajadused ja mureküsimused.

Kui rahul on Viini naised oma elukeskkonnaga?

See graafik näitab, et kuigi omaenda eluruumi ja elukeskkonnaga ollakse ülekaalukalt rahul, soovitakse samas rohkem avalikke hüvesid: privaatseid avatud ruume ning ühiskasutatavaid alasid elamurajoonidesse.

Turvatunne elamupiirkondades on üldiselt kõrge. Kõige sagedamini tunnevad end ebaturvaliselt haavatavad grupid, füüsiliste või vaimsete lisavajadustega naised, üksikvanemad ning madalapalgalised naised. Nii jagatud ruumide olemasolu kui ka turvalisuse tase on tihedalt seotud elaniku sotsiaalse staatusega.

Kas linn tundub naistesõbralik või pigem -vaenulik?

Viini naiste hulgas läbi viidud küsitluse tulemused.
Värvid ülevalt alla: väga naistesõbralik, naistesõbralik, neutraalne, naistevaenulik, väga naistevaenulik, täpsustamata.

Peaaegu pool vastanutest (45 protsenti) peab Viini linna (väga) naistesõbralikuks, 39 protsenti neutraalseks ja 10 protsenti (väga) naistevaenulikuks.

Kes teeb koduseid töid? Ülevalt alla: naine üksi, partner üksi, mõlemad koos.

Kes teeb hooletööd? Ülevalt alla: naine üksi, partner üksi, mõlemad koos.

Kodu- ja hooletööde graafikuid vaadates on selge, et 50 protsenti naistest teeb majapidamistöid üksi ning 56 protsenti tegeleb üksi ka laste eest hoolitsemisega. Isegi sellise statistika juures on enamikel neist naistest olemas ka teine, koduväline töö.

Küsides üldise elu kohta linnas, tundsid paljud naised, et linn on liiga täis ehitatud ja liiga autokeskne. Lisaks väljendati soovi, et naiste vajadused oleksid ühiskonnas nähtavamad. Selle tagamiseks, et kõik saaksid sotsiaalsest elust osa võtta, on vaja tarbimisvabu kohtumispaiku, puhtaid tualette ning lihtsasti ligipääsetavaid rajatisi. Korduvalt rõhutati ka turvalisuse tähtsust avalikes ruumides. Eriti keskenduti turvaliseks määratud alade loomisele ning sellele, et tänavad ja pargid oleksid paremini valgustatud ning linnaruumis oleks rohkem korrakaitsjaid (Ergebnisse der Wiener Frauenbefragung).

Mida saab iga linn teha?

Mehed on suunanud palju tähelepanu suurematele projektidele, hoonetele ja linnaruumile. Seetõttu on mitmesugused väiksemad kohad hüljatud või pole neid lihtsalt arvesse võetud. Tegemist on ruumidega, mis võivad nüüd anda meile võimaluse luua kõigi jaoks midagi uut.

Hästi ligipääsetava linna eelised laienevad aga kõigile, mitte ainult neile, kelle jaoks lisameetmed algselt kasutusele võeti. Näiteks lapsekäruga inimeste jaoks kavandatud laiemad kõnniteed muudavad turvalisemaks ja mugavamaks ka ratastooliga liikumise, suurte ostukottide kandmise või mööbli liigutamise (K. Schechtner 2022).

Meestele ja naistele?

Hästi ligipääsetava linna eelised laienevad kõigile, mitte ainult neile, kelle jaoks lisameetmed algselt kasutusele võeti.

Võib arvata, et aastal 2023 (kui see artikkel originaalis ilmus, toim.) ei ole meil enam vaja spetsiaalseid algatusi tagamaks, et naised tunneksid end linnas mugavalt või et linnaruum vajaks nende jaoks mingit erilist kohandamist. Võib eeldada, et linnad saab ehitada sooneutraalseteks ning kõigile sobivateks. Võiks isegi arvata, et naistesõbralik planeerimine võib olla meessoost elanikkonna suhtes “ebaõiglane”, sest neile ei pöörata seesugust lisatähelepanu. Siiski näitab statistika, et nii see pole, sest ühiskonnas valitsevad meeste ja naiste elude vahel endiselt suured erinevused. Seetõttu ongi oluline keskenduda naiste kohale maailmas, sest nende rollid on alati olnud mõnevõrra unustatud või alla surutud.

Siiski soovime, et millalgi tulevikus ei oleks selline ühele soole keskendumine enam vajalik, vaid üldine fookus oleks üksikute domineerivate sugude asemel suunatud hoopis inimeste üldisele arengule. Ent kuni lõhutakse süstemaatiline sooline ebavõrdsus, mis juhib meid taoliste soopõhiste linnaliste elustiilideni, tuleb ikkagi pöörata täiendavat tähelepanu marginaliseeritud gruppide, sealhulgas ka naiste vajadustele.

Allikad:

1. Schechtner, Katja 2022. Frauen Bauen Stadt – The City Through a Female Lens (Naised ehitavad linna – Linn naise pilgu läbi), Youtube’i video
2. Drey, Christl 2022. Eine Stadt für alle … wirklich alle! (Linn kõigile… tõesti kõigile!), Youtube’i video
3. GenderKompassPlanung
4. Irschik, Elisabeth (Hg.) 2013. Handbuch Gender Mainstreaming in der Stadtplanung und Stadtentwicklung. STEP 2025 Stadtentwicklungsplan. Wien: Stadtentwicklung Wien MA. 18 – Stadtentwicklung und Stadtplanung (Werkstattberichte / Stadtentwicklung, 130).
5. Schechtner, Katja 2022. Frauen Bauen Stadt – The City Through a Female Lens, Rahvusvaheline Arhitektuurinäitus Viinis
6. Viini linna magistraat (MA 18) 2015. Stadtentwicklung Wien-Lebenswerte Stadt, Youtube’i video
7. Stadt Wien: Magistratsdirektion-Geschäftsbereich Bauten und Technik: Frauen-Werk-Stadt I – Alltagsgerechtes Planen und Bauen.