ahistamine

Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.

Juulis võtsime koos kolleegiga initsiatiivi koostada avalik pöördumine, et väljendada sügavat muret selle üle, kuidas ülikooli juhtkond otsustas Viljandi kultuuriakadeemia direktori toime pandud ahistamisele reageerida.

Viimastel aastatel on mitmel pool maailmas lahvatanud skandaalid, mis keerlevad tudengite ja õppejõudude vaheliste suhete või siis selle ümber, kuidas mõni õppejõud oma tudengeid seksuaalselt (ja süstemaatiliselt) ahistab.

Gea Kangilaski intervjueeris Tartu Ülikoolis õppejõu poolt seksuaalselt ahistatud naisi ning jagab oma muljeid intervjuust ja selle sündimise taustast.

Naiste sport ei saa enne oma täit potentsiaali näidata, kui sel kaovad jalust isehakanud "kaitsjad" ja ennasttäis isandad.

Rowena Chiu, endine Harvey Weinsteini assistent: Kui me seksuaalsest väärkohtlemisest ei räägi, ei too sellist käitumist avalikkuse ette, teeme endale karuteene.

Liiderlikud liidrid ühendavad vaidlust tekitanud tähendused, kasutades oma positsiooni ära enda võimualustelt seksuaalteenuste väljapressimiseks.

Piret Karro analüüsib ahistamiskajastusi Eesti meediapildis ja seda, millised diskussioonid on ahistamise teemat viimase kümne aasta jooksul saatnud.

Ideaalses maailmas ei tohiks vahet olla, mis soost on tööd tegev inimene. Aga kuna juhipositsiooni seostatakse siiani meessooga, siis uuris Ulla Saar, kuidas naissoost juhid oma positsiooni mõtestavad.

Eestis näeme aga nn tühistamiskultuuri ohvritena inimesi, kes on oma positsiooni ja privileegidega harjunud ning ei pea tõenäoliselt kunagi ohvri kingadesse astuma.

Esitasime justiitsministeeriumile oma seisukoha seksuaalse enesemääramise eapiiri asjus, toetades erandina kolmeaastast vanusevahet.

Kadi Viik kirjutab, et hakkasime koguma #minaka14 lugusid, kuna ikka veel arvab osa ühiskonnast, et laste ja noorte ahistamine on midagi väga erandlikku.