Ajad ei muutu niisama. #metoost ja selle kriitikast
Kas ajad muutuvad? 1980. aastatel tähendas ahistamine seda, et olid kuum. Vägistamisstseenid filmides olid naljakad. Kõige naljakamad olid aga blondinaljad.
Meie lood #minaka. 61.–64.
Oleme liigutatud saatjate avameelsusest. Need lood on siin (lisanduvad jooksvalt).
Nagu igal teisel naisel, on minulgi ammendamatu varasalv lugusid, kuidas mind nooremas põlves ahistati. Siia alla käivad sobimatud puudutused, verbaalsed nilbused, seksuaalse alatooniga ähvardused ja mis kõik veel.
Marss vabaduse platsi eest
Igasugune poliitika on kõigepealt võitlus avaliku ruumi eest. Võitlus selle eest, kelle huvid ja mured üleüldse kuuluvad „turuplatsil“ arutamisele ja kelle omad jäävad pelgalt „eraasjaks“.
Liisa Oviir: milline võiks olla uus naisliikumine?
Hiljuti teatas Liisa Oviir (SDE), et ei kandideeri uuesti riigikokku ja soovib muuhulgas luua ühenduse, mis võtaks naiste õigustega seotud teemadel sõna. Feministeerium kohtus temaga, et lähemalt uurida millega uus naisliikumine tegeleda võiks ning millist rolli poliitikakujundamises täita.
Mida sina täna tegid, et sind ei vägistataks?
Seni, kuni me seda tolereerime… seni polegi millestki rääkida. Selles õhustikus ongi naine see, kes on ise süüdi.
Statementi festivalilt. Kui ruum teeb õnnelikuks
Üksteise isiklikku ruumi suhtuti lugupidavalt ja ka kontserdi esireas oli piisavalt õhku ja ruumi rahulikult seista ning isegi ruumi omas rütmis liikuda.
#metoo kolmas osapool – ahistaja naine
Kunstnik Sandra Jõgeva kirjutab, kui erinevalt on reageerinud #metoo skandaalide puhul vägivallas süüdistatute abikaasad Eestis ja Läänes.