ajaloo eri

Utoopiad peavad puudutama soosuhteid ja soorolle, tahavad nad seda või ei.

Radikaalfeministid tõdevad, et naiste assimileerimine meeste järgi tehtud maailma ei too kaasa nende täielikku majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset iseseisvust.

Võrdsusfeminism on silt, millega võetakse kokku kõik feministlikud teooriad, mille kohaselt mehi ja naisi tuleb õiglases ühiskonnas kohelda võrdselt.

Abielust sai feministliku arusaama järgi vangla, mis võtab naiselt väärikuse, tambib ta kõnelevaks kodumasinaks ja röövib tema isikupära.

Kuidas rääkida majanduslikust solidaarsusest, mis peab olema ka feminismi üks alustalasid?

Ilmselgelt võtsimegi me pungist kaasa erinevad asjad. (Mitte päris eesti) naisena leidsin ma pungist julguse aktsepteerida oma erinevust. Ja julguse mõelda süsteemivastaselt. Tõe huvides, ma tean ka mehi, kes tegid sama. Miks on aga osa tollal nii ideologiseeritud mehed nüüd nii võõravaenulikud ja süsteemi muganduvad?

Milleks kunst? Kellele on see mõeldud? Mis on kunsti piirid? Miks ka pea viiskümmend aastat hiljem ärritavad ühiskonda erootilised representatsioonid naistest?

Eestis pidavat saama varsti otsedemokraatiat harrastada – valitsusläbirääkimiste ajal reklaamis üks partei seda, kui võimalust tühistada kooseluseadus.

Eelmisel nädalal kirjutati Delfis esimest korda teadlikult krüptofašistlikust ilmingust.

Reedel möödub 25 aastat Kurt Cobaini surmast. Brigitta Davidjants kirjutab kuidas Nirvana normatiivsusele jalaga perse andis.

Need, keda huvitab queer-kogukonna ajalugu, on ilmselt kuulnud ka Stonewalli rahutustest.

Kas ajad muutuvad? 1980. aastatel tähendas ahistamine seda, et olid kuum. Vägistamisstseenid filmides olid naljakad. Kõige naljakamad olid aga blondinaljad.