Vangistatud sõna mustrid Draamateatri “Kollases tapeedis”
"Kollane tapeet" on tonaalsuselt intensiivne, kuid vähem armas – tapeedi värvus on võigas, see isegi lõhnab kolekollaselt, aknad on kaetud raudtrellidega, ning publik pääseb tuppa vaid käsikaamera kaudu vahendatud distantsilt
Filmiarvustus. Veel üks eile sündinud seksobjektiga meesfantaasia
Piret Karro küsib, et kas "Poor Things" ("Vaesekesed") pole mitte lihtsalt järgmine versioon USA ulmefilmidest tuntud troobist "seksikas eilane"?
Kelle nahk hoiab meie maailma koos? Teatriarvustus
Mida ühist on toataimedel ja naiselikkusel? Kuidas leida põlvkondade vahelist kogukonnatunnet? Eesti-Läti nüüdisooperi "Monstera Deliciosa" arvustus.
Armastus poliitika ja eetikana. bell hooksi “Kõik armastusest. Uusi nägemusi”
Teose „Kõik armastusest“ kesksed ideed on radikaalsed, jõulised ja vajalikud. Ometi jätab raamatu üldine teostus soovida, mis on ilmselt osalt seotud asjaoluga, et tegemist on rohkem kui 20 aastat tagasi kirjutatud teosega.
„Ma olen isa. Ma sünnitasin.“ Argise sündmuse erakordsus. Filmiarvustus.
Freddy McConnell on 30-aastase Inglismaal elav transsooline mees, kes otsustas sünnitamise teel isaks saada. McConnelli lugu on eostamisest sünnini dokumenteeritud Jeanie Finlay 2019. aasta dokumentaalfilmis „Merihobu“ (ingl. “Seahorse”).
Dräägime binaarsust
Osalistele on antud vabad käed kujutamaks oma suhet dragi ja kvääri-identiteediga. Piltide, graafiliste kujunduste ning teksti kaudu antakse edasi dragiga tegelemise isiklikke põhjuseid, kuidas on konkreetsed mõtted, tegelaskujud (ajaloolised, väljamõeldud jne), normid, väljendusviisid ja -võimalused seda kujundanud.
Plastmassist vabadus ehk Barbie ja tema feminism
Üks meeldejäävamaid momente Matteli-kriitikast saabus filmi lõpus, kus pakuti välja alternatiivne „keskpärane“ Barbie, sest traditsiooniline Barbie loob noortes tüdrukutes saavutamatuid ootusi.
Kliitori hõõrumine kui privaatne vastupanuakt ehk Kuidas saada inimeseks, kelleks maailm pole lasknud sul saada?
Luuletaja, koreograaf ja tantsija Sveta Grigorjeva leiab, et hoolimata sellest, et Florence Giveni raamatule "Women don't owe you pretty" ehk eestindatult "Naiste asi pole kena olla" on nii mõndagi ette heita, mõjub see kui girl-power’i surakas näkku ja tsellusesse kintsu.
„Ma võin su hävitada“ – hea sari inimestest, kellest keegi pole hea
„I may destroy you“ läheb käima esimese osa viimastel sekunditel – kui pärast raskelt pidust ööd läheb Twitteri staar ja noor kirjanik Arabella oma kirjastajale lubatud raamatu mustandit valmis kirjutama, ja talle kangastub, et ta vägistati öösel.
“Crip Camp” ehk Õpetus, kuidas kasvatada revolutsionääre
Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele.
„Ma räägiks parem mõne targa mehega“
Merike Kaunissaare (Isamaa) luges Marianne Mikko (SDE) raamatut “Koridorides libedal jääl” ja mõtiskles kommentaaridest, kommentaatoritest ning mõõdupuudest.
Taylor Swifti valge feminismi vari
Huvitaval kombel on see „tubli tüdruku“ kuvand toonud talle soovimatuid austajaid: mõned aastad tagasi, kui Swift veel oma poliitilisi seisukohti välja ei öelnud, saavutas ta USA paremäärmuslaste seas omamoodi populaarsuse.