kunst

Alates septembrikuust teevad Feministeeriumi kultuurisoovitusi feministlik kriitik Rebeka Põldsam ja ida-euroopa kehaõudus Helgi Saldo.

Wintersonis saavad kokku klišeed ja värskus, robustsus ja õhulisus ning lugedes tundub, et teda ei huvita teps mitte, mida keegi arvab temast või tema raamatutest.

Milleks kunst? Kellele on see mõeldud? Mis on kunsti piirid? Miks ka pea viiskümmend aastat hiljem ärritavad ühiskonda erootilised representatsioonid naistest?

Augustis saab osaleda rahuõppustel, käia nullkulunäitusel ja lugeda hinge suretavalt ebakindlast tööst. Feministeeriumi viis kultuurilemmikut.

Olla naine postsovetlikus riigis on juba piisav katsumus. Mõte, et naised on inimesed, kel on oma arvamus, on võõras.

Maikuus saab abordikomöödiat, Jarõna Ilo kunstitöötube ning parempopulismiteemalisi loenguid. Lisaks ilmus äsja raamat kunstist teha mitte kui midagi. Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut, et kultuuri- ja teadmistejanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut aprillis, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Märts toob kaasa häid näituseid ja ühe tõeliselt huvitava podcast’i. Feministeerium on välja valinud oma lemmikud, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Aga kuidas teha nii, et esimene eelarvamus ei oleks soopõhine?

Veebruar toob kaasa maiuspalu nii kinodes kui ka näitusesaalides. Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Guugeldades võib kergesti leida kümneid elustiili- ja naistelehtede lugusid, kuidas ehtsat pornot leida ja eetiliselt tarbida.

„Nõukogude naine“ on väljend, mis võib esile kutsuda väga vastakaid assotsiatsioone.