Epsteini võrgustiku õppetund. Miks arvukad naiste tunnistused midagi ei muutnud?
Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?
Tingimuslik solidaarsus – kuidas viilutada inimlikkust?
Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?
Tulbid või õigused? Tagasivaade naistenädalale
Sel aastal tähistati Eestis märtsis esimest korda naistenädalat. Selle algatajad leiavad oma tagasivaates, et siin on olemas hea pinnas uue naistepäeva traditsiooni edendamiseks.
Transsoolised inimesed tahavad, et nende kajastus peegeldaks tegelikku elu. Intervjuu
Eesti Transinimeste Ühing avaldas uue meediale mõeldud stiilijuhendi, et neil oleks lihtsam transinimestest kirjutada. Miks transteemade kajastus tähtis on?
Eesti avalikkuse reaktsioon Palestiina toetamisele
Kas sõnavabadus ja inimõigused kehtivad valikuliselt? Maari Põim analüüsib, millega palestiinlaste inimõiguste toetajad Eestis silmitsi on seisnud.
Kiilaspea ja väiksed rinnad. Alvar Loogi juhtum
Taolistele lahmivatele hinnangutele reageerimine, olgu need ilmunud anonüümselt lehesabades, sotsiaalmeedias või mujal oma nime all, tundub paljudele naiivne ja üliemotsionaalne. Sellised kommentaarid ja arvamused on naiste suhtes norm, mitte erandite jada.
Käed eemale Sanna Marinist: miks naistele ei meeldi Soome peaminister?
Selle valiku on teinud nende eest teised. Need, kes praegu õhinal kommenteerivad Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi soengut, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riietumisstiili ja kehakuju ning sellesama Sanna Marini põskede puna.
Puugi magus elu. Aktivisti argipäevast, naljaga ja naljata
Seda kirjatükki innustasid mind kirjutama arvukad artiklid peamiselt portaalides Objektiiv ja Uued Uudised, kuid ka mujal, kus targad ja vihased mehed sõna saavad.
Mang ja #MeToo: püsige teemas
See on vist võimalik vaid Eestis, et seksuaalsest ahistamisest suudetakse rääkida nii, et põhiprobleemiks ei ole ahistamine kui tegu, vaid midagi kõrvalist. Näiteks ohvrid ja nende esoteerikahuvi.
Kui rahvaarvust rääkimine läheb sõimuks
Saatest “ Suud puhtaks ” on nüüdseks juba paar nädalat möödas. Seal öeldu ja sellele järgnenu aga kõnetab ikka veel. Osutada, et leidub inimesi , kes keskkonnakaitse eesmärgil lastesaamisest loobuvad, ei ole üleskutse alustada Eesti rahva välja suretamist. Lihtlabane viide, et inimeste väärtushinnanguid on igasuguseid,
Kurioosum või kurikael. Kuidas räägitakse transsoolistest inimestest meedias
Kümne aasta jooksul on transinimesega tehtud vaid üks intervjuu ja mitte ühegi artikli autor pole teadaolevalt transsooline. Seega puudub selle konkreetse vähemuse esindajatel agentsus ja transteemalisi uudiseid/lugusid loovad kirjutajad, kes vaatavad teemat väljastpoolt.
Ajakiri MOOD küsis Feministeeriumi toimetajalt Aet Kuusikult mõned küsimused. Kuna vastuseid lühendati palju, siis avaldame siin täisversiooni.