mehed

Sageli oleme harjunud kuulma, et lähisuhtevägivalla puhul on ohvriteks naised. Kuigi statistiliselt vastab see tõele, siis ometi leiab meie ümber aset ka neid olukordi, kus lähisuhtevägivalla all kannataja on meessoost.

Kuidas rõhub pisikese Pärsia lahe riigi naisi ja vähemusi konservatiivne, patriarhaalne, islamist mõjutatud valitsemiskord?

Aws Jubair pagulas- ja LGBT+ aktivismist ja Amani projekti tööst Istanbulis.

Uuel valitsusel on suurepärane võimalus peretoetuste teematika valguses algatada laiem debatt, millist meest me ühiskonnana soovime näha.

Seega pole uue, värskema maailmavaatega põlvkonna tulek võimu juurde mitte ainult soostereotüüpide ja meediakujutise muutumise, vaid laiema ühiskondliku arengu küsimus.

"Ma ei saa aru, miks meil on feminismi vaja. Me peaksime püüdlema suurema võrdsuse poole, mitte mehi maha tegema.“

Naftamaskuliinsuse näol on tegemist teadlikult väljendatud paindumatusega, mille eesmärk on taaskehtestada kaduvat võimu.

Ilmselgelt võtsimegi me pungist kaasa erinevad asjad. (Mitte päris eesti) naisena leidsin ma pungist julguse aktsepteerida oma erinevust. Ja julguse mõelda süsteemivastaselt. Tõe huvides, ma tean ka mehi, kes tegid sama. Miks on aga osa tollal nii ideologiseeritud mehed nüüd nii võõravaenulikud ja süsteemi muganduvad?

Natsionalismi ja ksenofoobia suurenenud levikule nüüd ja praegu on hoogu andnud palju nähtusi.

“Hetkel, mil sa hakkad humaniseerima oma vastast, hakkab sinu kogukond sind dehumaniseerima.

Я была «студенткой», и это никого не смущало, но кем бы я стала после этого? «Ученая»? Возможно. «Преподавательница»? Справедливо. Но даже моей уверенности в себе не хватает, чтобы использовать наиболее очевидное «историчка» вне иронического контекста.

On hetki, mil ma tunnen end mõistliku kiisuna – saad kõigest küll aru, ent ometi peetakse sind ajutuks olendiks, kelle saatus on olla vaid diivanikaunistus või püüda hiiri.