podcast

LGBT+ kogukonnast ja inimestest rääkimisel kasutatav sõnavara on oluline nii kogukonna enda jaoks kui ka avalikus keelekasutususes. Laiemas ühiskondlikus diskussioonis mõjutab kväärteemade kajastamisel kasutatav sõnavara seda, millist pilti avalikkusele luuakse.

Juunis pulbitseme ja võtame endale vabadusi. Podcast on tagasi, kontor on taas avatud, üritused on taas alanud ja lugejad saavad jälle kaasa rääkida.

Feministeerium on välja valinud oma viis lemmikut aprillis, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.

“Asjad ei muutu alati paremaks, aga nad muutuvad, ning meie saame neid muutusi edasi tegutsedes mõjutada”.

Märts toob kaasa häid näituseid ja ühe tõeliselt huvitava podcast’i. Feministeerium on välja valinud oma lemmikud, et kultuurijanusel oleks lihtsam aega sisustada.

Loomulikult soovitame valida naist! Põnevate naistega kes kandideerivad, saate Feministeeriumi veergudel tutvuda juba lähinädalatel.

Uus aasta tähendab sageli lubadusi, plaane ja soove. Kes lubab hakata sööma kaerakliisid, kes plaanib karmoškakurustele minna, kes unistab naiste käsitööringist ja twerkimisest.

Ükskõik kas jutt käib koolikiusamisest, naistevastasest vägivallast või poliitilisel demonstratsioonil kellegi pikali lükkamisest ja löömisest, lastakse ikka see sama vana põhjendus käiku: aga ise ta ju…

Kõigi hääl ei kosta avalikus diskussioonis välja, olgugi, et meedia on praegu demokraatlikum kui iialgi varem. Palju me teame puuetega naiste või pagulasnaiste elust Eestis? Milliste rõõmude ja muredega puutuvad kokku eakad naised ning mis juhtub, kui omavahel ristuvad vanussurve ja sooline ebavõrdsus? Millised on venekeelsete naiste kogemused?