November: mida arvavad venekeelsed naised?

Kollaaž: Brit Pavelson

Kõigi hääl ei kosta avalikus diskussioonis välja, olgugi, et meedia on praegu demokraatlikum kui iialgi varem. Palju me teame puuetega naiste või pagulasnaiste elust Eestis? Milliste rõõmude ja muredega puutuvad kokku eakad naised ning mis juhtub, kui omavahel ristuvad vanussurve ja sooline ebavõrdsus? Millised on venekeelsete naiste kogemused?

Algusest peale on Feministeeriumi soov olnud kuulata ja õppida neilt, kelle hääl avalikkuses halvemini välja kostab. Seetõttu avasime 2016. aastal ka venekeelse alalehe, kus ilmuvad venekeelsete autorite tekstid – enamik neist on vene keelt kodukeelena kõnelevad eestimaalased, mõned on pärit ka väljastpoolt Eestit. Miks me räägime venekeelsetest Eestis elavatest inimestest, mitte lihtsalt venelastest? Sest Eesti ei jagune eestlasteks ja venelasteks. Vene keelt kõnelevate kohalike hulgas on kõige mitmekesisemat rahvast – nii nõukogude ajal töörände käigus siia saabunud ukrainlasi kui ka uue vabariigi aegseid dagestani tudengeid, nii 19. sajandist Eestis elanud tatarlasi kui ka käesoleval sajandil siia abiellunud armeenlasi.

Ehk varjatumalt, ent sama heterogeenne on meie eestikeelne elanikkond. Mitte kõigil, kes kõnelevad puhast eesti keelt, ei ole ainult eestlaseks olemise kogemus, ja nii on ka lood meie toimetajatega. Kui aga alul oli see kogemus venekeelse alalehe loomiseks piisav, siis täna enam enam ei ole. Seepärast on meiega liitunud külalistoimetaja Jana Tšerkašina, kes ootab kõigi nende kirju, kes tahaksid vene keeles meile kirjutada. Jana sõnul ei mõtle veel paljud venekeelseid naised Eestis feminismi peale. “Me õpime ülikoolis, käime tööl või loome pere. Aga siis, kui ühel hetkel pakub elu meile midagi sellist, mis ei meeldi – näiteks peame valima hea töö ja lapse saamise vahel, näeme solvavaid reklaame või märkame, et meie viiekümnendates ema ei leia enam oma vanuse pärast tööd, hakkame mõtlema – kas elu ei peaks parem olema? Ja siis tuleb appi feminism.”

Kas tahaksid meile vene keeles kirjutada? Võta ühendust Janaga aadressil jana@feministeerium.ee. Toimetaja Brigitta vastutab omakorda, et kõik vene lood ka eesti keeles ilmuksid. Jana liitumine Feministeeriumiga sai võimalikuks Põhjamaade Ministrite Nõukogu projekti raames, mis kestab 1. aprillini. Kas saaks üldse olla parem ajastus, arvestades lähenevaid valimisi ja “vene kaardiga” lehvitamist? Ning jah, üleskutse on ilmunud ka vene keeles.

Podcast on saabunud!

Ära kaaguta! järelkuulamiseks vajuta pildile.

Oleme juba mõnda aega mõelnud, et tahaks eestikeelset feminismiteemalist podcast’i kuulata (ja teha). Sama soovi väljendasid suvel ka meie lugejad. Tegime ära. “Ära kaaguta!” on IDA raadios eetris iga kalendrikuu esimesel reedel kell 14 ja järelkuulatav veebis. Saadet veab Viisik, ehk Kadi Viik ja Aet Kuusik, kes räägivad ühiskondlikel teemadel, mängivad head muusikat ja kutsuvad mõnikord stuudiosse ka külalise. Novembri saates tuli muuhulgas jutuks vanussurve ja moenõuanded eakatele naistele. Külas käis ka Nele Laos, kes muidu elab Prahas, ning rääkis feminismist ja aktivismist Tšehhis.

Kas tahad marssida? Või lausa marssi korraldada?

Feministeeriumi käsitöölipud lehvimas, Tallinn Pride 2017

2017. aastal, kui naised üle maailma tänavatele tulid, Eestis naiste marssi ei korraldatud. Nüüd on uus (rahvusvaheline) võimalus. Ka Eestis on tekkinud väike algatusgrupp, kes tahaks marssida. Esimest korda kohtuti feministide kohtumisõhtul Mustas Puudlis ühes teises kohas ja otsustati, et teeme ära. Kui oled kogenud liikluskorraldaja või oskad sotsiaalmeedia kampaaniat läbi viia, lahedaid plakateid kujundada, kiisumütside kudumist juhendada või lihtsalt kuidagi kaasa lüüa, võta meiega ühendust aadressil marss@feministeerium.ee! Marss ei ole Feministeeriumi algatus, aga meie väike tiim lööb kaasa nii nagu oskab. Kogemuse saime juba pride’i paraadil 2017. aastal. Tookord võis marssida t-särkides ja lühkarites, seekord paneme valmis villamütsid, käpikud ja lumekostüümid.

Toimetuse veerg on igakuine kokkuvõte Feministeeriumi kollektiivi mõtetest ja plaanidest, teisi saad lugeda siit

10
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Vabalt vanaks

Kui ma kunagi välismaal elades Erasmuse tudengitega elukohta jagasin, hakkasime korterikaaslase sünnipäeval vanusest rääkima. Ta sai 23 ja arvas, et…

Oktoober: tehtagu!

Kui Feministeerium 2015. aastal eetrisse tuli, tundus meile, et nagu igal endast lugupidaval organisatsioonil, peaks ka meil olema strateegia ja…