puue

Eelarvamusi, mida summutada ja millest üle astuda, tuleb ette iga kord, kui lisavajadusega naine otsustab paarisuhtele või sõprusele võimaluse anda. Ja väga tihti tuleb ette valusaid pettumusi.

Minu jaoks on “pede” see kõige hullem solvang, eks ikka selle koleda nõuka-aja taaga pärast või lihtsalt et ühe neljatähelise lühendatud sõna sisse mahub kole palju mürki.

Valikainete koolis Edumus School alustab järgmise aasta jaanuaris Eesti esimene kaasamiseteemaline kursus gümnasistidele.

See artikkel räägib suutmissurvest meie argikeelekasutuses ning sellest, miks ja kuidas suutmissurvelist keelt vältida. Artikli eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust keelekasutuse võimalustest luua sõbralikku, ohutut ja heatahtlikku ühiskonda.

Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik annab Feministeeriumi lugejatele kolm soovitust, mille abil enda vaim rändama lasta.

Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele.

Minu õpetajad, pere ega isegi nõustaja, kelle juures keskkooli ajal käisin, ei teadnud autismispektri või ADHD kohta midagi, mis aitaks.

Mängime! Ütlen sulle sõna ja sina vasta, mis sulle sellega seostub. Naine. Eesti. Jooga. Puue. Mis sõna selle viimasega pähe tuli?

Käisin “Kes kardab pimedat” viimasel etendusel täiesti juhuslikult Feministeeriumi naiste organiseerimisel.

Ometi lõi osa etenduses kuuldut mul jalad alt ära (või silme eest mustaks?), ma tõesti ei taha olla sellise ühiskonna liige, kus puudega inimesi niimoodi koheldakse.