reklaam

Eelmisel nädalal pani nii mõnegi feministi kulmu kergitama, et rahvuskonservatiivse erakonna IRLi naiskogu reklaamis suurkogu eel oma liidrikandidaati Kaia Ivat pildiga, mis oli inspireeritud feminismi kesksest sümbolist.

Eetiliselt küsitava väärtusega kampaania põhiline häda on see, et kiputakse pehmendama kurjategija vastutust ning võimendama tema väidetavaid teeneid Eesti taasiseseisvumisel, justkui tegemist oleks mingi riiklikult teeneka persooniga, kellest tuleb järeltulevatele põlvedele kindlasti rääkida. Kriminaali müstifitseeritakse, erotiseeritakse ning ta tegusid esitatakse kui seikluslikke ja vapraid.

Postimees, kui rumalaks sa Eesti naist pead?

Mis saab siis, kui feminismist saab äri?

Mõned Eesti feministid räägivad, mida nad naistepäevast arvavad.

Nõukogude aja alguskümnenditel olid 8. märtsi peo kangelasteks naised, kes töötasid, õppisid ja osalesid ühiskondlikus elus võrdselt meestega.

Eveliis luges läbi 2016. aasa Buduaari talvenumbri ja joonis alla artiklid, millega feministlikus perspektiivis on raske nõustuda või mis vastupidi - jäid positiivselt silma.

Iga aasta koostab Apollo idioodi järjekindlusega kingisoovitusi naistele ja meestele ning saadab need igaks juhuks oma klientide postkasti.

Kui "Maa, armastan sind!" sarja taaskasutuse temaatilist videot hommikul Terevisioonis näidati, kukkus mul hämmastusest lusikas pudrukaussi.

Seitsme kuu paberlehti sirvides ei paista naiste võrdne esindatus europarlamendis, naiste arvuline ülekaal rahvastikus ja paremus hariduses kuidagi välja.

Nagu paljudel teistel noortel, nii oli ka mul oma kehaga pingeline suhe. Nooremana tahtsin olla piisavalt ilus ja sale.

Võrdõiguslane, noorsootöötaja ja aktivist Kristina Papsejeva lappas Feministeeriumi jaoks läbi numbri Eesti Buduaar Teeni ajakirjast ja jagab oma leide.