Daniela Alaattinoğlu: jah-mudel on kõikehõlmavam
Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.
Eesti vajab jah-mudelit! President Kaljulaidi Fondi nõusolekuseaduse foorumi ülevaade
Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.
Kui küla vägistab: Dominique Pelicot’ kaasus
Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.
Eesti otsib superohvrit
Praxise uuring “Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine” on kohustuslik lugemine kõigile valdkonnas töötajavatele inimestele, kuid kasulik igaühele.
Kuidas seksuaalse ahistamise juhtumeid paremini mõista?
Gea Kangilaski intervjueeris Tartu Ülikoolis õppejõu poolt seksuaalselt ahistatud naisi ning jagab oma muljeid intervjuust ja selle sündimise taustast.
Vägivald või normaalne elu?
Eestlased toetavad nõusolekupõhist arusaama seksuaalvägivallast ja on aeg, et seadusandja järgi tuleks. Vanemaealiste seas on aga levinud iganenud hoiakud.
Islandi parlamendiliige: nõusolekuseadus annab võimaluse haridust reformida ja mentaliteeti muuta
2018. aastal võttis Islandi parlament vastu nõusolekuseaduse, mis sätestab, et suguühe ilma vaba ja aktiivselt väljendatud nõusolekuta on vägistamine.
Harvey Weinsteini assistent Rowena Chiu: vaikisin ahistamisest 20 aastat, sest kartsin oma pere turvalisuse pärast
Rowena Chiu, endine Harvey Weinsteini assistent: Kui me seksuaalsest väärkohtlemisest ei räägi, ei too sellist käitumist avalikkuse ette, teeme endale karuteene.
Kuidas rääkida vägistamisest?
Gea Kangilaski kirjutab, et see, kuidas seksuaalvägivallast räägitakse, on oluline. Olulised on nii sõnad kui ka see, keda me manitseme ja õpetame.
Kuhu võiks viia entusiastlik jah? Seaduste mõjust soolisusele ja seksuaalsusele
Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.
Kuidas kajastada vägistamiskuritegusid?
Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.
Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni
Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.