seksuaalvägivald

Elise Rohtmets analüüsib Pihlakodu juhtumit, tuues esile süsteemsed probleemid seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemisel.

Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.

Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.

Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.

Praxise uuring “Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine” on kohustuslik lugemine kõigile valdkonnas töötajavatele inimestele, kuid kasulik igaühele.

Gea Kangilaski intervjueeris Tartu Ülikoolis õppejõu poolt seksuaalselt ahistatud naisi ning jagab oma muljeid intervjuust ja selle sündimise taustast.

Eestlased toetavad nõusolekupõhist arusaama seksuaalvägivallast ja on aeg, et seadusandja järgi tuleks. Vanemaealiste seas on aga levinud iganenud hoiakud.

2018. aastal võttis Islandi parlament vastu nõusolekuseaduse, mis sätestab, et suguühe ilma vaba ja aktiivselt väljendatud nõusolekuta on vägistamine.

Rowena Chiu, endine Harvey Weinsteini assistent: Kui me seksuaalsest väärkohtlemisest ei räägi, ei too sellist käitumist avalikkuse ette, teeme endale karuteene.

Gea Kangilaski kirjutab, et see, kuidas seksuaalvägivallast räägitakse, on oluline. Olulised on nii sõnad kui ka see, keda me manitseme ja õpetame.

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.