Harvey Weinsteini assistent Rowena Chiu: vaikisin ahistamisest 20 aastat, sest kartsin oma pere turvalisuse pärast
Rowena Chiu, endine Harvey Weinsteini assistent: Kui me seksuaalsest väärkohtlemisest ei räägi, ei too sellist käitumist avalikkuse ette, teeme endale karuteene.
Kuidas rääkida vägistamisest?
Gea Kangilaski kirjutab, et see, kuidas seksuaalvägivallast räägitakse, on oluline. Olulised on nii sõnad kui ka see, keda me manitseme ja õpetame.
Kuhu võiks viia entusiastlik jah? Seaduste mõjust soolisusele ja seksuaalsusele
Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.
Kuidas kajastada vägistamiskuritegusid?
Kui me tahame võtta tõsiselt seksuaaltraumade ennetamist, siis peaksime ühiskonnana mõtestama vägistamist tahtevastasuse kaudu: vägistamisega on tegu juba siis, kui intensiivseks sugulise iseloomuga tegevuseks ei ole antud nõusolekut.
Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni
Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.
Mürgitatud jook baaris. Kaks kogemust
Artiklis selgitatakse, mida teha, kui kahtlustad, et sind või sinu kaaslast on uimastatud ning loo lõpust leiad infot, kust abi otsida.
Liiga valus, et olla tüdruk
Avaldame Feministeeriumi lugeja kogemusloo, milles ta kirjeldab oma mina kujunemise tingimusi varasest noorusest praeguseni. Hoiatus! Artikkel võib olla häiriv, kuna sisaldab seksuaalse ja vaimse väärkohtlemise kirjeldusi!
Ma ei tahtnud seda. #minaka lugu
Seksuaalse väärkohtlemise ohvri loos kerkib esile mitu probleemi, mis tuleks lahendada, et ka välismaalaste elu Eestis turvalisem oleks.
Aprill. Pagulasmaraton ja vaenukõne lollimäng
ÜRO pagulasamet palub abistavatel riikidel valmistuda maratoniks, mitte sprindiks. Samal ajal mängib Keskerakond lollimängu vaenukõne teemal.
Me peame rääkima naistest ja naistega, kui teemaks on julgeolek
Marianne Mikko kirjutab, et rääkida just naistest ja naistega peame me rääkima, kui teemaks on julgeolek, sest sõja all kannatavad ka nemad.
Märts. Suuršovinistide sõjas kannatavad kõigi elud
On 2022. aasta varakevad ja kuigi terve maailm tunnistab Ukraina sündmuste kulgu suure ärevusega, on näha ka ilminguid, mis tekitavad lootust.
Jaanuar. Mitte tühistamiskultuur, vaid tagajärg
Eestis näeme aga nn tühistamiskultuuri ohvritena inimesi, kes on oma positsiooni ja privileegidega harjunud ning ei pea tõenäoliselt kunagi ohvri kingadesse astuma.