fbpx

Üks hiilgav juturaamat, vestlusõhtud kunstist, teadusest ja trans-inimestest ja feministi filmivalik Netflixist. Jaanuari kultuurisoovitused 

Vaade näituselt “Me oleme kõikjal – Kaunas Pride”. Foto: Sigrid Leppmets

Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusik on välja noppinud näituse, raamatu, üritusi ja filme, mida Feministeerium lugeja oma talvekalendrisse võiks mahutada. 

Näitus. “Me oleme kõikjal – Kaunas Pride”

Tallinnas Telliskivis on avatud väljapanek 2021. aasta sügisel peetud Kaunase praidist. See oli praidide seas tähelepanuväärne sündmus, kuna vabatahtlik mõnekümnepealine korraldustiim pühendas Kaunase praidi LGBT+ kogukonnale ja toetajatele, vältides igasugust koostööd mistahes institutsioonidega, mis tähendas ka keskse projektirahastuse puudumist. Et marss päriselt toimus ja veel nii mastaapselt – marsil osales enam kui 3000 inimest – on seda erilisem, kuna LGBT+ inimeste õigused on Leedus võrreldes teiste Euroopa riikidega väga halvas seisus: ei ole kooseluseadust ega soolise ülemineku regulatsiooni, soo ja seksuaalvähemuskogukonna vaimse tervise näitajad on kehvad ning kehtib seadus, mis keelab noortele teaduspõhise seksuaalhariduse. Näitus on Kolme Puu galeriis ehk Telliskivi loomelinnaku hoovis puude vahele tõmmatud nööridel ligipääsetav ööpäev läbi. 

Fotograafid: Severina Venckutė, Laima Stasiulionytė ja Janina Sabaliauskaitė. Avatud jaanuari lõpuni, tasuta.

Raamat. Bernardine Evaristo Tüdruk, naine, keegi teine

Bernardine Evaristo Bookeri preemiaga auhinnatud romaan ilmus Heili Sepa tõlkes eesti keeles eelmisel aastal ning on õigusega palju tähelepanu saanud. Evaristo räägib Suurbritannia mustanahaliste kogukondade eludest, juurteotsingutest ja ajatutest kimbatustest, millega saavad samastuda paljud ebavõrdsetes ühiskondades elavad tüdrukud, naised ja teised. Teoses puudub harjumuspärane üksik keskne (mees)kangelane – raamatu peamine väärtus ongi omavahel põimunud suhtevõrgustikud. Tegelaste seas on ühiskonnakriitiline näitekirjanik Amma, kes tahab jääda truuks oma väärtustele, aga otsib ka laiemat ühiskondlikku tunnustust, seal on Shirley, kes tunneb end Ammat ümbritsevas lesbidest kunstiringkonnas võõralt. Eriliselt puudutav liin on noores eas ema kaotanud Grace, kes pärast ränka rasedusjärgset depressiooni oma lapse Hattie ja mehe vastu taas soe suudab olla, seal on mittebinaarne Megan/Morgan, kes leiab mõttekaaslased ja armastuse internetist. Paljud tegelased on lähedased – sõbrad või konkurendid, sugulased või armastajad –, teised puutuvad omavahel kokku episoodiliselt, kusagil minevikus või kas või Twitteri säutsudes. Omaksvõetud homofoobia, läbilöömine korporatiivmaailmas, liiga kõrged standardid, mis sõpruskonda kiilu löövad, on mõned teemad, mis lugedes omaenese feministlike põhimõtete üle aru pidama kutsuvad ja millest on Evaristo osanud peenelt ja kaasahaaravalt kirjutada.

Rahva Raamat 2022

Dokumentaalfilmiõhtu Q Space. “The trans list”

Neljapäeval, 24. jaanuaril näidatakse kinos Sõprus 2016. aasta dokumentaalfilmi “The Trans List”, mis portreteerib 11 USA trans-inimest. Filmile järgneb vestlusring kohalike Eesti aktivistidega: Sara Arumetsa, Viktoria Shperova ja Paul Joosep Vahtra. Q Space’i filmiõhtute sarja korraldavad Venemaalt siia emigreerunud LGBT aktivistid Manny de Guerre ja Gulya Sultanova. Filmil on eestikeelsed subtiitrid, vestlusring on ingliskeelne, tõlkevajaduse korral organiseeritakse see kohapeal. 

24.01 kell 19.30, Kino Sõprus, tasuta, registreerimisega Sõpruse kino kodulehel

Teadusajakirja Ariadne Lõng uue numbri esitlus

Neljapäeval, 2. veebruaril esitleb Eesti ainus nais- ja meesuuringute ajakiri Ariadne Lõng tuliuut 2022. aasta lõpus ilmunud numbrit. Numbri tutvustusele järgneb vestlusring “Sugu ja feminism”, kus arutletakse feminismi ja soouurimuse mõistete, nende omavaheliste suhete ja dilemmade üle teaduses ja ajakirjanduses. Vestlusringis osalevad Raili Marling, Aet Kuusik, Birgit Poopuu, Eret Talviste ja Rebeka Põldsam. Üritus on eestikeelne.

2.02 kell 17.30, Vabamu, tasuta

llustratsioon: Alexander Postelsi ja Franz Joseph Ruprechti teosele „Illustrationes algarum“ Autor/allikas: Kumu

Kuraatorituur näitusel “Kunst või teadus”

Laupäeval 11. veebruaril on kõik oodatud Feministeerium × Kumu kuraatorituurile näitusel „Kunst või teadus“, kus kuraator Kristiina Tiideberg vestleb Feministeeriumi toimetaja Rebeka Põldsamiga. Näitus on pühendatud teadusjoonistele 19. sajandist kuni teise maailmasõjani. Mis oli sellel vanal hallil ajal naiste roll teaduses? Miks peeti naistele sobivaks lillepiltide joonistamist ja maalimist, aga mitte arhitektuurijooniseid? Mida me üldse teame sada ja rohkem aastat tagasi töötanud naissoost kunstnike ja teadlaste eludest? Vestlus on eestikeelne.

11.02, kellaaeg täpsustamisel, Kumu kunstimuuseum, sissepääs muuseumipiletiga

Filmielamusi Netflixist

Film “Mudbound”

“Mudbound” (“Mudane”) on lugu kahest perekonnast, kes elavad II maailmasõja aegses USA lõunaosariikide maapiirkonnas ühisel põllumaal. Orjandus on üle poole sajandi tagasi kaotatud, kuid rassism elab ja õitseb. Sõda lööb mõlema pere plaanid uppi, kuna nende rindelt naasvad pereliikmed, valge ja haritud Jamie ja mustanahaline maarentniku poeg Ronsel loovad sõpruse, mida Jim Crow aegsete lõunaosariikide reaalsuses kohaseks ei peeta. Hoiatus! Filmis näidatakse karmi rassilist vägivalda.

“Mudbound” 2017, režissöör Dee Rees, vaadatav Netflixist

Film “The Swimmers” 

“The Swimmers” (“Ujujad”) on tõsielul põhinev lugu kahest õest, lootustandvast profiujujast, kellel pole enam riiki, mida oma unistustes – olümpiavõistlustel – esindada. Film näitab Süüria sõjapõgenike pikka ja eluohtlikku teekonda Euroopasse ja sealt 2016. aasta olümpiale, samuti jookseb kõrval kokkuhoidva ja sõjas lõhestatud perekonna lugu.

“The Swimmers” 2022, režissöör Sally El Hosaini, vaadatav Netflixist

Film “Akcja “Hiacynt””

Operatsiooniks Hüatsint kutsuti aastatel 1985–1987 kommunistliku Poola miilitsa läbi viidud salajast massioperatsiooni, mille eesmärk oli luua riiklik andmebaas kõigist Poola homoseksuaalsetest meestest ja nendega kontaktis olnud inimestest. Tunnistuste saamiseks kasutati sageli väljapressimist ja vägivalda, kokku kogunesid andmed 11 000 inimesest. Film “Akcja “Hiacynt”” räägib noorest miilitsauurijast, kes pole rahul sellega, kuidas süsteem geimeeste mõrvad lahendamata jätab. Film on poolakeelne, saadaval ingliskeelsed subtiitrid ja/või ingliskeelne dublaaž.

“Akcja Hiacynt 2021, režissöör Piotr Domalewski, vaadatav Netflixist

9
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.