Volinikukonkursi 2. essee

Minu nägemus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise institutsioonist minu ametiaja jooksul.

Organisatsiooniteooria- ning juhtimisekspert Simon O. Sinek on sõnastanud “kuldse ringi” põhimõtte, mille keskmeks on küsimus “miks”. Sinek on sõnastanud paljude organisatsioonide põhiprobleemi: “Enamus organisatsioone kommunikeerivad väljaspoolt sissepoole – nad selgitavad mida nad teevad, kuidas nad teevad ning alles seejärel miks nad seda teevad.” Sineki järgi on eduka organisatsiooni toimimiseks vajalik just vastupidine mudel.

Sellest lähtuvalt ning teemade mitmetahulisuse ja minu visiooni paremaks mõistmiseks pean vajalikuks esmalt keskenduda küsimusele “miks” ja seejärel vaadelda soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemisega seonduvat eraldi.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega seotud küsimused puudutavad igat inimest. Need on seotud nii meie õiglustunde kui ka sügaval paiknevate (eel)hoiakutega mis meil on teiste inimeste suhtes. Riigil aga on kohustus käsitleda inimesi võrdsetena ning tegutseda selle nimel, et ebavõrdsust ühiskonnas vähendada. Leian, et läbi voliniku institutsiooni on võimalik ebavõrdsuse ilmingutele tähelepanu pöörata ning seeläbi Eesti ühiskonda muuta üksteise suhtes lugupidavamaks ja eri gruppide vahel sidusamaks.

Sooline võrdõiguslikkus kui põhimõte on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduses (edaspidi SoVS), mis ütleb, et “sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.”[1] Selline mõiste sisustamine seaduses annab meile kaks lähtepunkti: (a) sooline võrdõiguslikkus kui norm (sätestatud läbi õiguste ja kohustuste) ning (b) sooline võrdõiguslikkus kui eesmärk, visioon ühiskonnast kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid mida ei piira traditsioonilised soorollid ja –stereotüübid ning naiste ja meeste vaheline võimusuhe [2] .

Tõlgendusest, mis viitab ka võimaluste realiseerimise olulisusele, lähtuvalt leian, et soosüsteem, selle mõistmine ning sellega kaasnevad arusaamad ja hoiakud on aluseks ka võrdse kohtlemise printsiibi rakendamisel. Soosüsteemi – inimeste hoiakute, arvamuste, traditsioonide, väärtuste kogumit – mida hoiavad üleval erinevad ühiskondlikud institutsioonid ning mis väljendub meeste ja naiste tegelikkuses ning nende staatuses ühiskonnas, võib pidada üheks võtmeteguriks ühiskondliku ebavõrdsuse mõtestamisel.

Ajalooliselt on naiste staatus olnud soosüsteemi hierarhias madalamal positsioonil. Seetõttu on ka soolise võrdõiguslikkusega seonduvat sageli nähtud peamiselt naiste õiguste kontekstis. Meeste olukord ja positsioonid on selles kontekstis olnud vähem tähelepanu all [3] . Leian aga, et soosüsteemi ja sellest tingitud ebavõrdsust ühiskondlikul tasandil tuleb vaadelda kompleksselt ning sellel on mõju, nagu eelnevalt nimetasin, ka muudele vähemusgruppidele. Seetõttu soovin oma ametiaja jooksul eraldi pühendada tähelepanu meeste olukorrale ning nende rollile soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Samas aga pean oluliseks rõhutada et ühiskondlikus kontekstis ei pea ma õigeks vaadelda soosüsteemi ning sellest tulenevat ebavõrdsust vaid kui null-summa mängu vaid pean oluliseks analüüsida ka, millised on erinevused soosiseselt.

Võrdse kohtlemise põhimõte on vastavalt võrdse kohtlemise seadusele sisustatud kitsamalt ning seotud vaid otsese ja kaudse diskrimineerimisega. Samas aga laiendab võrdse kohtlemise seadus isikute kaitset ka muudel alustel kui sugu.

Leian, et senised volinikud on üles ehitanud toimiva ning tuntud organisatsiooni. Hindan mõlema voliniku panust nii diskrimineerimisekaasuste lahendamisel kui ka üldise teadlikkuse tõstmisel soolisest võrdõiguslikkusest ja võrdsest kohtlemisest.

Oma ametiaja jooksul soovin jätkata voliniku tööd vastavalt võrdse kohtlemise seaduses sätestatule. Järgnevalt toon välja peamised eesmärgid oma ametiaja vältel [5] :

(a) Abi diskrimineerimise vastu – pean oluliseks et inimesed, kes on kokku puutunud halva ja/või ebavõrdse kohtlemisega mis on põhjustatud nende soost või teistest diskrimineerimise alustest tulevana saaksid professionaalset ja kiiret abi läbi nõustamise ja voliniku arvamuse esitamise. Leian et eesmärk on seotud ka inimeste õigusteadlikkuse ning voliniku institutsioonist teadlikkuse suurendamisega. Pean nõuandmisprotsessis oluliseks selge ja arusaadava keele kasutamist ning pöördujatele selgete juhendite andmist.

(b) Seaduste täitmise järelevalve ja tõlgendamine – pean siinkohal oluliseks koostööd erinevate ministeeriumite (eriti Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi) osakondadega. Samuti pean oluliseks jätkata koostööd kohalike omavalitsustega ning õiguskantsleriga. Soovin alustada koostööd Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnaga, et kirjastada lisaks soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele ka võrdse kohtlemise seaduse kommenteeritud väljaanne. Samuti soovin (taas)algatada diskussiooni ja tööd võrdse kohtlemise seaduses esinevate kohaldamisala erisuste kõrvaldamiseks.

(c) Võrdõiguslikkuse edendamine – pean oluliseks jätkata soolõime elluviimisega erinevate ministeeriumite vastutusalades. Samas pean oluliseks algatada diskussiooni ja otsida koostöövõimalusi ka võrdse kohtlemise laiema lõime võimalikkuse üle. Siinkohal pean oluliseks koostööd riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksustega, sotsiaalpartneritega ja kodanikeühendustega. Samuti pean oluliseks võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete edendamist haridussüsteemis. Selleks soovin oma ametiaja vältel alustada tihedamat koostööd Haridus-ja Teadusministeeriumiga.

(d) Õigusteadlikkuse tõstmine – avalikkuse õigusteadlikkuse tõstmisel pean oluliseks selge ja lihtsa keele kasutamist. Teadlikkuse tõstmiseks soovin koostööd teha meedia ja/või produktsiooniettevõtetega, et läbi eluliste näidete selgitada ebavõrdsuse olemust, selle võimalikke tagajärgi ning võimalusi abi saamiseks. Oluliseks pean jätkata ka tööd kitsamate sihtgruppidega, sh õigusala professionaalide ja korrakaitseorganitega.

(e) Uuringud – tõenduspõhise poliitika kujundamiseks on uuringud naiste ja meeste ning vähemusgruppide olukorra kohta üliolulised. Pean oluliseks, et lisaks soolise võrdõiguslikkuse monitooringule, mida viib läbi Sotsiaalministeerium, avaldab ka voliniku büroo temaatilisi uuringuid. Oma ametiaja jooksul soovin avaldada uuringuid, mis käsitlevad teatud vähemusgruppe ning edendada koostööd rahvusvaheliste partneritega leidmaks sobivat viisi kuidas mõõta (eba)õiglust Eestis (nt sotsiaalse ebavõrdsuse analüüs või indeks). Siinjuures pean oluliseks koostööd nii ministeeriumite, Eesti Statistikaameti, mittetulundus- kui ka kodanikeühendustega.

Lisaks pean oluliseks koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas eriti Euroopa Põhiõiguste Agentuuri (FRA), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) ning EQUINETiga. Leian, et läbi koostöö on võimalik tõsta voliniku kantselei võimekust ja tuntust nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. See on eriti oluline arvestades Eesti Euroopa Liidu eesistumist 2018 aastal.

Rahvusvahelist koostööd soovin läbi viia osaledes erinevates koostööprojektides, näiteks kampaaniates ja uuringutes. Leian, et see aitab kaasa ka väheste rahaliste vahendite korral tuntuse suurendamisele ka siseriiklikult.

Minu senine kogemus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas on olnud laiapõhjaline. Minu töökogemus Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnas andis mulle kogemused poliitika kujundamise protsessidest ning teadmised soolõimest ning võrdsest kohtlemisest.

[tekst eemaldatud]

Arvestades aga minu vähest kogemust õigusvaldkonnas ning voliniku üheks peamiseks ülesandeks olevat abi andmist diskrimineerimise korral, pean oluliseks tugeva õigusteaduse taustaga kantselei koosseisu. Alates voliniku institutsiooni loomisest on büroo olnud sageli avalikkuse tähelepanu all. Selle juhtimiseks pean oluliseks, et kantseleis oleks tööl ka isik, kes on ekspert meedias ning avalikes suhetes.

Töö korraldamisel lähtun strateegia – planeerimine – monitooring – hindamine tsüklist. Strateegia välja töötamisel viin läbi laiapõhjalised konsultatsioonid erinevate huvigruppidega, et kindlustada et huvigrupid oleksid kaasatud antud protsessi. Selline lähenemine annab võimaluse ka puudutada ristuvate huvide problemaatikat, leides huvigruppide vahel potentsiaalset ühisosa. Strateegia puhul on oluline silmas pidada ka muutuvat poliitilist ja ühiskondlikku olukorda nii Eestis kui laiemalt. Näitena võib tuua erinevate konservatiivsete organisatsioonide vastuseisu temaatikale, mida kutsutakse “sooideoloogiaks”. Selline protsess on omane mitmes idaeuroopa riigis ning nii mõneski mõttes saanud defineerivaks soolise võrdõiguslikkuse küsimuseks. Tulemaks toime negatiivse survega pean jällegi oluliseks siseriiklikku koostööd huvigruppidega ning samuti rahvusvaheliste partneritega.

Arvestades voliniku büroole eraldatud riigieelarveliste rahaliste vahendite piiratust ning sellest tulenevalt riski, et mõned voliniku ülesanded ei saa vajalikku tähelepanu, pean oluliseks järjepidevaid läbirääkimisi vahendite suurendamiseks. Riski maandamiseks soovin ka aktiivselt taotleda välisvahendeid.

Kokkuvõtvalt soovin tagasi tulla keskse küsimuse juurde – miks? Lähenemisi sotsiaalsele õiglusele on mitmeid. Voliniku institutsioon on loodud, et aidata inimestel kaitsta oma õigusi ja ära hoida mis tahes diskrimineerimist [6]. Minu ametiaja jooksul soovin jätkata eelmiste volinike poolt loodud organisatsiooni arendamist. Selleks soovin voliniku kantselei mainet ühiskonnas parandada, tehes koostööd erinevate huvigruppidega.