Ja 2018. aasta šovinist on Urmas Reinsalu!
Erandkorras ja ilma hääletusprotseduurita otsustasime käesoleva aasta šovinisti auhinna anda üle juba 16. jaanuaril, sest peame ebatõenäoliseks, et keegi aasta jooksul sellist taset ületada suudaks. Auhind läheb Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalule, kes on leidnud uudse, lugupidava viisi, kuidas oma kodanikega suhelda!
Urmas Reinsalule ei meeldinud see, et feministid tegid presidendile pöördumise, kus taunisid Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kultuuriprogrammi korraldamisse. Ja selle asemel, et seda kuidagi konstruktiivselt väljendada, hakkas minister verbaaloksele. Tema arvamuslugu lugedes jääb mulje, nagu keegi oleks kabinetis röökivat justiitsministrit salaja lindistanud. Aga ei, tundub, et ta pani täitsa ise oma mõtted kirja ja saatis teksti e-postiga ajalehe toimetusse.
Justiitsminister sõimab pöördumisele allakirjutanud inimesi kanakarjaks, kullakesteks, kes oma hüsteeria ja kiljumisega solgivad vabariigi aastapäeva ja Ojasoo elu ära(!) ning kahetseb, et ta Ojasoo juhtumit kunagi kommenteerides naistevastase vägivalla hukka mõistis. (Neile, kes ei tea, siis justiitsminister on Eesti Vabariigis see valitsuse liige, kes naistevastase vägivalla tõkestamise eest vastutab.)
On ütlemata kurb, et feministid vabariigi aastapäeva ja Ojasoo elu ära on solkinud. Väga kurb. On kurb, et kanakari kambakat teeb ja hüsteeritseb. Et turvakaamerad jäädvustasid Ojasood, kui ta naist käte ja jalgadega peksis. Et kanakarja kullakesed kiljuma hakkasid, et miks selline inimene vabariigi aastapäeva kultuuriprogrammi korraldab (sest korraldamata jätmine on ju topeltkaristus!). Et minister kunagi ekslikult taunis naistevastast vägivalda, sest tegelikult ei ole seal midagi taunimisväärset. Jne. Väga kurb. Kurb.
Aasta šovinisti auhinnaks on ainulaadne kollaaž, mille saadame e-postiga justiitsministrile, kes saab selle värviprinteriga välja printida ja ära raamida. Motiiviks on justiitsministri pea koos kanadest haloga.
