3 kiiret küsimust Anna-Stina Treumundile

Kuni 1. veebruarini saab Tartu linnaruumis, Poe ja Küüni tänava nurgal, näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on Tartu Kunstimuuseumi päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele – hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Feministeerium esitas Anna-Stina Treumundile kolm küsimust. Loe edasi “3 kiiret küsimust Anna-Stina Treumundile”

Kõne Daamidele

See kõne on daamidele, just teile, armsad roosa-mannavahu suhkruvati tüdrukud, meeste küljeluudest valmistatud kodu-loojad. Või siiski? On tõesti naise roll olla tänases ühiskonnas suhkruvatt? Siin ma seisan, pikajuukseline heteroseksuaalne inimene ja feminist. Olla feminist tänasel päeval, mil loodetavasti keegi enam ei kuuluta vanarahvatarkust “kana ei ole lind, naine inime”, on tihtipeale negatiivse varjundiga.

Loe edasi “Kõne Daamidele”

Hacktivismiga seksismi vastu

“Kui küsida kümnelt erinevalt inimeselt, mis on hacktivism, saab kümme erinevat vastust,” on naljatanud kanada häkker Oxblood Ruffin, näidates niiviisi, kui laia mõistega on tegu. IT-turvalisusele spetsialiseerunud InfoSec Instituudi sõnul on hack’i ja aktivismi portmanteau laias laastus seotud arvutite ja arvutivõrgustike kasutamisega poliitilistel eesmärkidel, näiteks sõnavabaduse või inimõiguste edendamiseks. Loe edasi “Hacktivismiga seksismi vastu”

Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused

Vestlesin unisel pühapäeval lavastuse “Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” tegijatega: idee algataja ja lavastaja Tiina Söödi, lavakujundaja ja visuaaltehnik Mai Söödi ning tekstiseadja Aet Kuusikuga. Kolmik on protsessi algusest saati tihedalt koostööd teinud: lavastusprotsessis, visuaali loomisel ja tekstide kokku sobitamisel on kõigil võrdselt sõna. Samuti on sõna kõigil osalejatel — inimestel, kes räägivad etenduses oma loo. Loe edasi “Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused”

Naised Gruusias – läbi raskuste tähtede poole

Olen nüüdseks elanud Gruusias kolm aastat ja kuna olen ka soolise võrdõiguslikkuse valdkonnaga tegelenud päris pikka aega, küsitakse ikka, kuidas on soolise võrdõiguslikkusega lood Gruusias. Küsiti ka Feministeeriumi poolt. Kui lühidalt ja veidi diplomaatiliselt vastata, siis ega need lood üleliia head ole, kuid teemaga tegeldakse. Loe edasi “Naised Gruusias – läbi raskuste tähtede poole”

Mees ja feminist?

Sellest ajast, kui andsin nõusoleku osaleda Arvamusfestivali sooala arutelul meeste ja feminismi teemal, olen vaevelnud eksistentsiaalses kriisis. See kriis kuulub küsimuste sarja „elu mõtte põhiküsimused”, nagu ka „kes ma olen”, „miks teen asju, mida ma teen” jne. Olen taaskord pidanud juurdlema: „Kas ma saan end määratleda feministina?” Loe edasi “Mees ja feminist?”

Leia stereotüüpsete virvatulukeste vahel õige tee arvamusfestivali sooalal

(Sotsiaal)meedias käib verbaalne kaikavõitlus, mille käigus püütakse leida tõde kõige õigemate demokraatlike ja patriootlike väärtuste kohta. Samal ajal soovivad sooala korraldajad tuua arvamusfestivalile sõõmu positiivseid näiteid, lootust lahendusteks ning avatud meelt. Loe edasi “Leia stereotüüpsete virvatulukeste vahel õige tee arvamusfestivali sooalal”

Märkmeid võrdsusest ja vabadusest Toril Moi ainetel

1.

Vabadus ja võrdsus on suured sõnad. Küsige ükskõik kellelt (võite eksperimendi huvides küsida ka naistelt). Ja seda hoolimata asjaolust, et juba viimased kaks sajandit läbib võrdsusidee rõõmsalt kogu euroopa mõttelugu ja tuksleb meie teoreetilise südametunnistuse keskmes. Ikka näivad need meie jaoks päratud juba ainuüksi ideena, kuigi arvame täpselt teadvat, mida need sõnad tähendavad. Loe edasi “Märkmeid võrdsusest ja vabadusest Toril Moi ainetel”

Intervjuu Helen Oyeyemiga: pole olemas üht õiget viisi olla naine

29. mail käis Tallinnas festivalil HeadRead kirjanik Helen Oyeyemi. Feministeerium kasutas sel puhul võimalust ja tegi temaga intervjuu, mis, nagu Oyeyemi raamatud tema endagi jaoks, ei kujunenud üldse niisuguseks, nagu me arvasime. Ja see ongi hea. Rääkisime tema loomingu feministlikest suundadest ja taotlustest, aga ka paljust muust. Loe edasi “Intervjuu Helen Oyeyemiga: pole olemas üht õiget viisi olla naine”