Alternatiivne armeenlane

Ühel hommikul istusime naistega Parpetsi tänava nurgal kohvikus ja sõime pannkooke. Poisipeaga Šušan oli armeenia kirjanduse uurija. Kirjutas doktoriväitekirja armeenia kirjanikest. Nõnda kuulusid tema ampluaasse nii Osmanite impeeriumis elanud armeenia feministid 19. sajandil kui ka kaasaegsed kirjanikud, näiteks Micheline Aharonian Marcom. Viimane kirjeldas ühes romaanis genotsiidiohvrite omavahelisi suhteid. Loe edasi “Alternatiivne armeenlane”

Ameerika ja maailma naistele – hoiatus ja kutse protestile Poolast

Meie, Poola naised, oleme jälginud Ameerika demokraatia suurima ohu esilekerkimist Donald Trumpi isikus südantpööritavalt tuttavliku tundega. Lähenedes 8. märtsile, rahvusvahelisele naiste õiguste kärpimise vastase streigi päevale, soovime teiega jagada, mis on kaalul sellise riigi vaatevinklist, kus äärmuskonservatiivne valitsus on juba üle aasta võimul olnud. Head naised Ameerikast ja maailmast, teie hirmud on põhjendatud. Aga te pole üksi. Loe edasi “Ameerika ja maailma naistele – hoiatus ja kutse protestile Poolast”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Feministeerium kutsub loovkirjutamise töötubadesse

Meile meeldib kirjutada! Arvame, et kirjasõna võib muuta maailma. Tunneme rõõmu, kui loeme hästi kirjutatud ja argumenteeritud teksti, põnevat analüüsi, liigutavat lugu ja poliitilise laenguga luulet. Naudime kirjutamist ja tekstidega töötamist. Soovime, et meil oleks rohkem kirjutajaid ja kirjutajatest sõpru. Seepärast kutsume oma lugejaid loovkirjutamise töötubadesse. Loe edasi “Feministeerium kutsub loovkirjutamise töötubadesse”

Mamikon Hovsepyan: “Armeenia LGBT liikumise probleem on sisemine homofoobia.”

Armeenias on täna pingeline, sest eri grupid nõuavad üha jõulisemalt, et poliitikud neid viimaks kuulda võtaksid. LGBT organisatsiooni Pink Armenia üks vedajaid Mamikon Hovsepyan avab armeenia LGBT liikumise tagamaid ning räägib, milliste probleemidega erinevad vähemused Armeenias põrkuvad.

Loe edasi “Mamikon Hovsepyan: “Armeenia LGBT liikumise probleem on sisemine homofoobia.””

3 kiiret küsimust: Okupatsioonide muuseum

Täna avatakse Okupatsioonide muuseumis kunstnik Jaanus Samma näitus „NSFW. Esimehe lugu”, mis esindas 2015. aastal Eestit 56. Veneetsia biennaalil. Näitus jutustab fiktiivse ooperi vormis loo edukast kolhoosiesimehest hüüdnimega Esimees, kes mõisteti 1960. aastate keskpaigas homoseksuaalse tegevuse tõttu vangi. Videotest, fotodest, ruumi-installatsioonist ja arhiivimaterjalidest koosnev näitus toob esile Nõukogude perioodi tagakiusamiste grotesksuse, kus riigivõim kontrollis ka inimeste intiimsfääri. Loe edasi “3 kiiret küsimust: Okupatsioonide muuseum”

„See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti”: LGBTQ inimeste kogemustest

Võrdõiguslikkuse voliniku büroo tellitud uuringu „LGBTQ inimeste heaolu ja toimetulekustrateegiad Eestis“ tulemusi esitlenud Kadri Aavik ja Triin Roosalu (Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut) kirjeldavad, milliste kogemustega peavad LGBTQ inimesed eri valdkondades rinda pistma, kas mõni kogemus on Eestile omapärasem, milliseid edasiminekuid on aja jooksul toimunud ning mis üllatavat nad tulemustes leidsid.

Loe edasi “„See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti”: LGBTQ inimeste kogemustest”

3 kiiret küsimust: Pire Sova ja Mari-Leen Kiipli

Järgmine nädal algab Eesti ainuke feministlik kultuurifestival Ladyfest Tallinn, mida veab sel aastal uus naiskond koosseisus Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova, Killu Sukmit ja Anna-Stina Treumund. Küsisime LFT tiimi uutelt liikmetelt – Pire Sovalt ja Mari-Leen Kiiplilt – enne festivali kolm kiiret küsimust. Loe edasi “3 kiiret küsimust: Pire Sova ja Mari-Leen Kiipli”

Näokatte kandmine ei välista kohalike tavadega arvestamist

Tänases EPLis heidab ajakirjanik Villu Zirnask pagulas- ja inimõigusorganisatsioonidele ette, et nad on nn burkakeelu teemal (eelkõige selle vastu) sõna võtnud, vähendades niimoodi enda ühiskondlikku autoriteeti. Aga arutelu mosleminaiste näokatete üle ei ole algatanudki inimõigusorganisatsioonid, vaid pigem on see olnud see ühe valitsuserakonna küüniline soolosamm, et pildil püsida. Loe edasi “Näokatte kandmine ei välista kohalike tavadega arvestamist”

Õigused, mis kuuluvad sulle, talle ja neile

Tänasel inimõiguste päeval esitles Eesti Inimõiguste Keskus seitsmenda Eesti inimõiguste aastaaruande. Aruanne koondab möödunud kahe aasta olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi. Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa lihtsalt üldistest reeglitest.

Milliseid soovitusi esitasid valitsusest sõltumatud eksperdid olukorra parandamiseks?

Loe edasi “Õigused, mis kuuluvad sulle, talle ja neile”

Kallid põrsakesed võtke mindki mängu

Jüri Üdi tuntud luuletuses lunib hunt põrsastelt, et tedagi mängu võetaks, sest tema ei sigatse.

Eile laulsid hundilaulu need, kes tulid hiljuti poliitikasse sooviga “anda riik rahvale tagasi” (mida iganes see ka ei tähendaks). Milleks muuks kui kohmakaks poliitnükkeks tuleb pidada soovi taganeda raskesti kätte võideldud kooseluseadusest, et koomilise uudissõna abil “aidata” Eesti LGBTQIA-kogukonnal oma varalisi õigusi korraldada. Kusjuures kogukonna õiguste eest asuti seisma ilma asjassepuutuvate inimeste ning nende ühendustega konsulteerimata, ehkki hakkaja erakonna veebis ripub ka täna, et Riigikogu valimistel osaleti sooviga “liikuda hoolivama, inimlikuma ja kaasavama ühiskonna suunas”. Loe edasi “Kallid põrsakesed võtke mindki mängu”