Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Priit Hõbemägi!
Hõbemägi väärib tegelikult elutööpreemiat oma järjekindla lõdva ja stiilitu ”poliitikanalüüsi” ja ”saatejuhtimise” eest, mida mõtleval inimesel iga nädal Kuku raadio vahendusel võimalik kuulata on. Saate nimi on ”Keskpäevatund”, aga Hõbemäe käe all võiks pigem olla ”Väiksed viinerid tipivad”.
Ei tea täpselt, ei mäleta enam, pole päris kursis, pole küll minu teema, aga oot, las ma guugeldan. Ajakirjaniku kohta hämmastavalt mitte-informeeritud saatejuht.
Meile on muidugi eriti valusad need lõigud, kus Hõbemägi saab segamatult rääkida soolisest võrdõiguslikkusest, soorollidest ja homoseksuaalsusest, aga ausalt öeldes vahet pole – väiksed viinerid tipivad (kusjuures, seda on kuulda) ja mõtlev inimene näeb, kuidas spordirajal lööb pulsikell lakke, kui Hõbemägi suu lahti teeb.
Miks ta just praegu nomineerime? Ei tea täpselt, ei mäleta enam, pole päris kursis, pole küll minu teema, aga oot, las ma guugeldan. Ahjaa. Viimases saates hellitas kõrvu saatejuhi pädev analüüs Kristiina Ehini ja Richard Villemsi ettekannetest Postimehe arvamusliidrite lõunal. See oli umbes täpselt selline:
1. Villems oli hea, sest Villems rääkis (Hõbemäe arvates), et pole mõtet kahtluse alla seada seda, et naised ja mehed ON naised ja mehed ja kui väidetakse, et soolisi erinevusi üldse ei ole, et need ei tulene mitte kuidagi bioloogiast või evolutsioonist, siis see jutt ei maksa mitte midagi. (Nagu keegi oleks midagi nii segast väitnud.)
2. Aga Ehin! Ehin on tüütu. Transkribeerisime igaks juhuks lõigu. Teile esineb Priit Hõbemägi:
„Aga siis see, mida rääkis Kristiina Ehin on nüüd juba selline puhtalt noh selline feministlik soorollide mmm… stereotüüpide teemade käsitlus, väga sellises elegantses võtmes, mis mis tõsi küll, ma pean tunnistama, ma olen seda juttu juba NII PALJU lugenud, tänavu aasta, erinevatest väljaannetest, ma lihtsalt ausalt öeldes EI JAKSA, ei jaksa lihtsalt veel kord seda sama asja, noh, ütleme LÄBI NÄRIDA, et mulle tundus ka noh et luulejata võiks noh nagu jääda nagu sellisele noh efemeersemale pinnale, kui ta kirjeldab oma vaidlusi vanade, vanade daamidega bussis, kes ei ole aru saanud, siis kes ei ole aru saanud sellest, et kõigil on võrdsed õigused. Lõpuks kõik läheb nii öelda kuidagi segamini. Nagu Švejkis oli kirjutatud, jääb mulje, nagu sõidaks rong jaamaga. Mis siis täpselt nagu oli.“
Väga terane. Väga mõtlevale inimesele. Väga Priit Hõbemägi.
Aasta šovinist on rubriik, kus tutvustame lugejatele ükshaaval silmapaistvaid šoviniste. Aasta lõpus korraldame rahvahääletuse ja toimub pidulik galaõhtu.
Tutvu ka teiste aasta šovinisti kandidaatidega!
Ja Priit Hõbemäele eraldi lugemissoovitused: Mis on sugu? 2. osa ja Mis on sugu? 3. osa – külastame loomaaeda.
