Airis Meier: kurb on suhtumine, et probleem ei ole ühiskonnas, vaid naistes

Airis Meier, Reformierakond

Enne valimisi piilub Feministeerium kandideerivate naiste käekottidesse. Kolmanda võimalusena saime vaadata, mida peidab enda kotis Airis Meier, kes kandideerib Reformierakonna nimekirjas.

Kui ma sain ettepaneku tutvustada oma käekoti sisu, siis esimene mõte oli lugejat šokeerida. Kuidas muidu saaks üks naispoliitik enda poliitilist agendat avada? Eesti ühiskonda saab aga šokeerida üsna vähesega. Eesti esimene nais-te-lai-ne tõi levinud eelarvamused feminismi kohta taaskord päevavalgusesse.

Minu jaoks on sooline palgalõhe, lähisuhtevägivald ning naiste (mitte) osalus poliitiliste ja majanduslike otsustuste juures ühiskondliku arengutaseme üks näitajatest. Neil probleemidel on Eestis kahjuks naise nägu. Kogu selle temaatika juures on kõige kurvem suhtumine, et probleem ei ole ühiskonnas, vaid naistes endis. Et palgalõhe tuleneb sellest, et naised teevad vähem tasuvamat tööd, et lähisuhte vägivalla ohver on ise oma valikutes süüdi. Selle asemel, et õpetada oma tütreid maskuliinses maailmas ellu jääma, peaksime keskenduma meestele ja poegadele ja selgitama, et naiste võrdsed võimalused ja osalus igas ühiskondlikus sektoris on normaalne. Oluline on mõista, et naine ei pea rääkima nagu mees, käima riides nagu mees või olema võimeline tegema „meeste töid” selleks, et olla võrdne. Naised, nagu ka mehed, võivad olla sellised nagu nad on ja sellest ei tohi oleneda nende turvalisus, professionaalne tulevik või eraelulised võimalused. Punkt!

Kotis kannan põhiseadust ja sellega vastuolus olevat ning seetõttu kohendamist vajavat kodakondsuse seadust, igasugu pudi-padi ning alati ka ühte puuvilja.

Ühiskondliku suhtumise probleemid, mille juured peituvad osalt minevikus ning osalt üha tugevamini peale suruvas kinnise ühiskonna ideoloogias, tuleb avatud ühiskonnas tuua poliitilistesse debattidesse. Ka Eestis on esile tõusmas moraal-poliitiline patriarhaalne jõud, mis tahaks ise otsustada naiste eest, milliseid moraalseid, perekondlikke ja seksuaalseid valikuid nad tegema peaksid. Naised on nii Eestis kui ka maailmas senini rõhutud enamus. Vabadustel põhinev ühiskond peab kaitsma kõiki vähemusi enamuse suva eest. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mitmik-diskrimineerimise all kannatajatele, näiteks puudega naised, LGBT gruppi kuuluvad naised, üksikemad. Avatud ja võrdsest ühiskonnast võidaksid kõik, samuti mehed. Sel korral tuleks valida Riigikokku rohkem naisi ja eriti selliseid, kes on avatud ja tolerantse ühiskonna väärtuste kandjad, sest vaid nii jõuavad avatud ühiskonnale omased väärtused ka seadustesse.

Ah jaa, kotis kannan põhiseadust ja sellega vastuolus olevat ning seetõttu kohendamist vajavat kodakondsuse seadust, igasugu pudi-padi ning alati ka ühte puuvilja. Ning keda huvitab, siis kasutan Lańcomi ripsmetušši, jumestuskreemi ja Chaneli huulepulka.

Airis Meier on kahe sünnijärgse topeltkodakondsusega poja ema, kogukonnaaktivist, kahe magistrikraadiga, 20 aastat Reformierakonna liige ja töötanud 15 aastat Euroopa Parlamendis. Ta kandideerib Reformierakonna nimekirjas Tartu linnas ja need on tema esimesed Riigikogu valimised.

Tutvu teiste kandidaatide (ja nende käekottidega) siin.

7
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Konteksti häving sotsiaalmeedias

Aktivism on suuresti kolinud sotsiaalmeediasse. Ühest küljest pakub sotsiaalmeedia platvormi meeleolude näitamiseks ja üsna tõhusaks mobiliseerumiseks. Teisest küljest ei peegelda…

Kuidas kasutada demokraatiat?

Eestis pidavat saama varsti otsedemokraatiat harrastada – valitsusläbirääkimiste ajal reklaamis üks partei seda, kui võimalust tühistada kooseluseadus. Kui oletada, et…

Juuni: roosa ila tulek

Europarlamendi valimised on selleks korraks läbi ja Eesti kattus muljetavaldavas mahus roosa lögaga. Opositsioonierakonnad sotsid ja reform saadavad Brüsselisse-Strasbourgi kumbki…