Anname oma õigused teiste kätte
Üks asi, millega inimesed väga tihti eksivad, on nende endi õigused. Nagu mujalgi, torkab Eestiski silma inimeste tugev tahe arvamust avaldada. Sealjuures avaldada arvamust seaduste üle, mis ei puuduta neid otseselt üldse ning väga tihti ka kaudselt mitte. Need samad inimesed on hakanud tsiteerima demokraatiat selle õiguse kaitsjana ja nii mõnigi poliitik noogutab neile kaasa. Ent seda, mida ekslikult peetakse demokraatia ilminguks, võib tegelikult nimetada demokraatia vastaseks liikumiseks, nimelt liikumist kooseluseaduse rahvahääletusele panemiseks. See oleks ebademokraatlik, sest samasooliste paaride ja nende laste kaitsmine on inimõiguste kaitsmine.
Rahvahääletus on ülimalt demokraatlik lahendus paljude eluliste küsimuste puhul ja seda kasutatakse mitmetes riikides, näiteks Šveitsis ja Ühendkuningriigis, Ühendkuningriigis oli aastal 2014 pandud rahvahääletusele Šotimaa iseseisvus, mis tekitas väga palju furoori. Selle lahend oli senise koosseisu jätkamine ja iseseisvust ei kuulutatud välja. Šveitsis on taoline lähenemine veel rohkem levinud ning mitmed seadused ja määrused on niimoodi nii vastu võetud kui ka maha lastud. Näiteks pandi novembris 2014 rahvahääletusele kulla varude määrus, mille tagasi lükkamisel pidanuks riik hoidma 20% reservist kullas. Nii juhtuski ja nüüd peab riik aastas ohtralt kulda ostma, et täita antud määrus. See on demokraatia ja mitte keegi ei vaidle sellele vastu. See on ehe näide, kuidas inimesed otsustavad riigis tehtavate muutuste üle, mis neid puudutavad ja mõjutavad.
Kes otsustab minu elu üle?
Otsides analoogiat Eestis, tekitab jätkuvalt palju kõmu kooseluseadus. See seadus annab erisoolistele kui ka samasoolistele paaridele õiguse sõlmida leping, mis seadustab nende kooselu ja annab neile seaduse silmis õigusi juurde . Ja neid õigusi on tarvis, sest ilma vastavate õigusteta on need paarid kaitseta. Näiteks võib tuua haiglate külastuse õiguse, lastekaitse ja ka muud taolised õigused, kus, loeb kas inimesed on seaduse silmis elukaaslased või sõbrad.
Hiljuti tekkis Eestis liikumine, mi ajendas mõtet, et kooseluseadus tuleks panna rahvahääletusele. Küllap leiab nii mõnigi, et see mõte on üdini demokraatlik ega erine oluliselt sellest, mida tehakse Šveitsis. Millega aga ei arvestata, on inimõigused — nimelt teiste inimeste õigused. Mida kooseluseadus kaitseb, on tegelikult inimõigused. Näiteks samasooliste paaride õigus oma kooselu seadustada. Sellised õigused on rahvusvahelise kaitse all Euroopa inimõiguste konventsiooni 8. artikli ja Inimõiguste üldeklaratsiooni 16. artikli tõttu. Euroopa konventsiooni 6. artikkel ja ülddeklaratsiooni 2. artikkel sätestab ka õiguste puutumatuse — nimelt puudub teistel inimestel õigus otsustada selle üle, mis õigustega kedagi pärjatakse. Kõik Euroopa demokraatlikud riigid on selle konventsiooni ja ülddeklaratsiooni aktsepteerinud ja see on nendes riikides väga tähtsal kohal. Seetõttu oleks kooselu seaduse teemaline rahvahääletus tegelikult illegaalne, sest see astuks vastu antud konventsiooni 6. artiklile ja ülddeklaratsiooni 2.artiklile.
Samasooliste paaride ja nende laste kaitsmine on inimõiguste kaitsmine. Igasugune liikumine selle vastu läheks inimõiguste seaduse suhtes vastuollu. Demokraatia mõte on anda võim inimeste kätte, kuid see ei tähenda osade inimeste võimu teiste üle ja selle tõsiasjaga peavad mitmed inimesed meie riigis leppima. Ideaalses maailmas seisaksid nad kõigi taga ega korraldaks nõiajahti inimeste vastu, kes elavad nende kõrval ja on pahatihti nende tuttavad, töökaaslased, sugulased ja sõbrad.
Artikli autor on toimetusele teada.
Artikkel on valminud projekti “Oma Hääl” meedia- ja kommunikatsioonikoolituse raames. Feministliku perspektiivi loomist rahastab Norra toetuste 2009–2014 soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programm.
