Anti-gender liikumist Eestis veab SAPTK
Eestisse hakati nn sooideoloogiavastast retoorikat vähehaaval importima alates varastest 2010. aastatest. Varro Vooglaid lõi 2000ndate lõpus Elukultuuri Instituudi, osana kristlikust Miikaeli ühendusest, ning abordi- ja kontratseptiivide vastase veebilehe abort.ee (lähemalt saab abort.ee lehe kohta lugeda artiklist “Läksid kaabud, läheb ka Elu Marss?”. Toim). Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mille on loonud samuti Varro Vooglaid, tegeles esmalt samuti tagasihoidlike meelsuseväljendustega aborditeemal ja oma usukillu tüvitekstide tõlkega. Väikseks ja usupõhiseks aga sihtasutus ei jäänud.
Pilk Poolal, käsutuses rahvusvahelised sidemed ja raha, astuti tegevushaaret laiendama ning võeti sihiks mõjutada päris tavalist Eesti inimest. Seda tehti eeskätt eestimeelsuse egiidi all ning nõukogudevastast retoorikat abiks võttes (näiteks kujutades inimõiguste eest seisjaid punastena). Põhiliseks tegevuskeskmeks sai inimeste utsitamine nende ellu mitte puutuvates küsimustes poolt valima, kusjuures teemad olid hoomamatud (ühiskonna nn moraalne allakäik, moraalirevolutsioon jmt).
SAPTKist sai konservatiivset elukorraldust propageeriv sihtasutus ja hiljem ka alternatiivmeediakanal, mis lõikas kasu ja süvendas juba eksisteerivaid lõhesid ühiskonnas. Jagan ülevaates SAPTKi ajajoone laias laastus kaheks: 2010ndate algusesse jääv aktiviseerumisperiood kuni lüüasaamiseni kooseluseaduse vastuvõtmise näol, ning periood alates 2015. aastast, mil laieneti meediamajaks, mõttekojaks ning spetsialiseeruti juriidilistele vaidlustele.
SAPTKi algusaastad
SAPTK on olnud reaktsiooniline algusest peale, tegeledes lõviosa ajast millelegi vastu seismisele. 2010ndatel tekkisid edumeelsed algatused ja aktiviseerusid debatid, mis kujundasid just seda sotsiaalset fooni, millele SAPTK vastandus. Mõned näited.
- 2000ndate lõpul ja 2010ndate alguses hakkas Eesti kodanikuühiskond üleüldiselt nähtavamalt elavnema. Korraldati esimesi suuremaid, erinevaid ühiskonnagruppe liitvaid meeleavaldusi (näiteks ACTA-vastane meeleavaldus 2012. aastal) ning hakati kriitilisemalt suhtuma parempoolsete äkkreformidesse, mida 1999.–2015. aastal katkematult võimul olnud Reformierakond ellu kutsus. Kodanikuaktivismi kandis Daniel Vaariku ja Tarmo Jüristo Memokraadi blogi, Jääkeldri algatus/Harta12 (2012) ning selle järeltegevus, Ahto Lobjaka kolumnid Postimehes 2010ndatel jpm.
* - Aastatel 2010–2015 toimusid “Erinevus rikastab” tegevused, mis laiapõhjaliste sotsiaalkampaaniatena mõjusid täiesti uudselt ja raputavalt (ja on fraasina inimestel keelil tänaseni). “Erinevust rikastab” korraldas Eesti Inimõiguste Keskus, mis algselt kuulus Tallinna Tehnikaülikooli alla, ja kampaanias tegeleti muu seas ühiskonna homofoobia teemaga.
*
- 2012. aasta kevadel lahati Postimehe veergudel sooneutraalse lasteaia teemat mitmetes poolt- ja (põhiliselt) vastulausetes, avalik ruum eesotsas koolirahvaga, eriti Vanalinna Hariduskolleegiumiga, tundus nägevat soolise võrdõiguslikkuse teemades homotonti ning pidas kogu kontseptsiooni väärastavaks.
*
- 2012. aasta sügisest läks lahti debatt samast soost paaride õiguste üle ja kooseluseaduse kavandamine. Algse kavandi sisu erines seadusest, mis 2014. aasta oktoobris riigikogus vastu võeti.
Võrgustikud ja poliitiline tugi
Enne kui SAPTK suure tuumikperemudeli lipu Riigikogu ees laiali laotas, vajas ta oma poliitilisele agendale siiski parteilist tuge ning võrgustikke, mis fundamentaalsete katoliiklaste ringkondadest väljapoole jäid. Nagu ka mujal maailmas, leidsid ultrakonservatiivsed kristlased sobivaks marurahvuslastega ja paremäärmuslastega ühte heita. 2012. aasta lõpuks ja 2013. aasta alguses ilmus pildile EKRE ja veidi hiljem selle noorteühendus Sinine Äratus. Hiljem juba ristviitas SAPTKi meediakanal EKRE Uutele Uudistele. SAPTK ei varjanud oma poliitilist poolehoidu EKRE-le, korraldades kandidaatide toetuseks poliitilisi kirjakampaaniaid ja väljendades toetust Objektiivis.
Ka osa SAPTKi praegused liitlased alustasid 2000ndate lõpus blogisfääris, olgu siinkohal mainitud praeguseks hingusele läinud “Terve mõistuse sündikaat”, mille lõi praegune EKRE esimees Martin Helme. Toetajaid oli teisigi, näiteks need, kellele ei sobinud sooneutraalne lasteaed ega nn homoseadus, milleks algne kooseluseaduse eelnõu 2012. sügisel vastaste seas ristiti.
Aastatel 2012–2014 pühendus SAPTK sellele, et samast soost paare ei tunnustataks perekonnana ja et ei võetaks vastu kooseluseadust, nt mais 2013 ulatati üle 37 000 vastuallkirja Riigikogule.
Sellel ajaperioodil muutuski SAPTK marginaalsest religioossest veebisaidist poliitiliseks lobistiks ning arvamusliidriks teatud kildkonnas. Üldsusele suunatud näoga SAPTK ei rõhutanud enam oma usulisi vaateid, vaid esitles end kooseluseaduse pärast mures kodanikena ja rahvuslike huvide eest seisjatena.
Lõhestunud ühiskonnas tabas SAPTK ära, et populaarsuse võti peitub nendega rääkimises, keda tollel ajal pealinna kõrgustes teiseks ja kolmandaks Eestiks nimetati. Rahvaga sildu loovaks vahendiks olid näost-näkku, telefonitsi ja paberkandjal otsesuhtlus ning kohale minemine sinna, kuhu edumeelne noobel pealinnarahvas oma jalga ei tõstnud. Anti välja buklett “Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?”
Laienevad mastaabid
Pärast kooseluseaduse vastases tegevuses lüüa saamist (seadus võeti vastu 2014. aastal ja jõustus 2016. aastal. Toim) hakkas SAPTK muutma oma lähenemist ja formaati. Tabati ära, et lisaks laiale sihtgrupile peab looma ka sisu, mille najal järgijaskond kasvaks.
Nii siseneti veelgi aktiivsemalt sotsiaalmeediasse ja üllitati oma veebipõhine häälekandja Objektiiv, kus Vooglaid ja Markus Järvi regulaarselt päevapoliitilistel teemadel sõna hakkasid võtma.
Selge see, et rämeröökijatetest paremäärmuslaste kõrvale vajati oma eesmärkide saavutamiseks parketikõlbulikumaid kaaslasi. Näiteks tekkis 2016. aastal Ühiskonnauuringute Instituut, mis asus tegelema SAPTKi agendaga hästi haakuvate „uuringutega“, mida SAPTKil oli lihtne sotsiaalmeedias levitada ning mis jõudsid ka peavoolumeediasse. Ühiskonnauuringute Instituuti on paremkonservatiivseks mõjutusrühmaks pidanud näiteks filosoof Margus Ott, kes on kirjeldanud instituudi tegevust kui teaduspesu ehk selliste tegevuste teadusena esitamist, mis teaduslikud ei ole.
Uus konservatiivne koalitsioon pole täiuslik, kui see ei hõlma mõttekoda, kes korraldaks akadeemilisema suunitlusega aruteluõhtuid, et liimile läheks ka konservatiivsem intelligents. 2010ndate lõpus nägigi ilmavalgust Margus Linnamäe rahastatud Edmund Burke’i Selts. SAPTK hakkas korraldama konservatiivset suveakadeemat noormeestele sarnaselt teiste riikidega, kus Brasiiliast pärit liikumine Traditsioon, Perekond ja Eraomand (TFP) aktiivselt tegutseb.
Alternatiivmeediaportaal Objektiiv keskendus eri aegadel rohkem ja vähem intensiivselt Poola ametivendade “sooideoloogia”-sõnavara juurutamisega, näiteks küteti 2018.–2019. aastal lausa iga päev suvalisi kollase meedia uudisnupukesi tõlkida, mille eesmärk oli kujutada LGBT inimesi võimalikuks groteskselt, ebainimlikult ja šokeerivalt. Muul ajal mobiliseeriti järgijaid kujuteldava ähvardava vaenlase, sissetungija vastu, olgu selleks siis kas pagulane, gei, Brüsseli vandenõu või kõik eelmainitud koos.
Sidemed valitsusega
SAPTKi jõud kasvas nende soosikute valitsusse saamisega 2019. aastal. Juriidilisi pügalaid kasutades proovis ühing peatada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega tegelevate vabaühenduste rahastust (sh Feministeeriumi rahastust. Toim) ning koos EKREga pureti Eesti LGBT Ühingut, minnes isiklikuks ja võttes mitte midagi ette selles suhtes, et mõlema organisatsiooni järgijaskond regulaarselt vähemusi (küber)kiusas. Eestis on tulnud evakueerida vabakonna LGBT-teemalisi üritusi ja kohale kutsuda politsei, sest EKRE tegevpoliitikud on korraldajaid ähvardanud, üritusele kohale ilmunud, seda seganud ja osalejaid pildistanud.
EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsiooni lõpuga ning koroona teise laine ajal on SAPTK keskendunud oma õigusekeskuse loomisele ja muudele juriidilistele küsimustele.