Kultuur

Maskuliinsus ja feminiinsus ei ole inimese olemuslikud, bioloogilised omadused, vaid korduvate käitumismustrite abil sisendatud ja omaks võetud sotsiaalsed rollid, mida toodetakse läbi korduvate käitumismustrite.

Andris Feldmanis avaldab Feministeeriumi utoopiasarjas novelli õiglasemast ühiskonnast.

Joonas Kiik kirjutab, et pole vaja muretseda. Ka edaspidi võivad filmid valgetest meestest kandideerida parima filmi Oscarile.

Aeg on mõista, et meie-nemad suhtumine ei ole jätkusuutlik. Ligipääsetavus toob kasu kõigile ühiskonnagruppidele – näiteks oluline ja lihtne asi nagu madalad äärekivid toovad kasu nii kärudes lastele, käimistoega vanemaealistele kui ka jalgratturitele.

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik on välja valinud oma lemmikud, millega suve viimaseid päevi sisustada.

Naiste eemalejäämine ühiskondlikelt jõupositsioonidelt väljendub ka linnaruumis, liiga vähe on neile eraldatud tähelepanu tänavanimega või lubatud aupaistet monumendiga.

Pane oma teadmised naiste ajaloost ja feministlikust mõttekultuurist proovile.

Tähistasime selle aasta alguses 5. sünnipäeva ja tahame küsida, mida sa oma lemmikult Eesti feministlikult väljaandelt ootad.

Treileri põhjal tundub, et taas on valminud film, kus on täpselt üks naissoost tegelane (habras, salapärane, ebamaine), kelle roll on olla meespeategelase (sügavamõtteline, kergelt kriisis, ennast otsiv) huviobjekt ja tõenäoliselt ka päästerõngas.

Taolistele lahmivatele hinnangutele reageerimine, olgu need ilmunud anonüümselt lehesabades, sotsiaalmeedias või mujal oma nime all, tundub paljudele naiivne ja üliemotsionaalne. Sellised kommentaarid ja arvamused on naiste suhtes norm, mitte erandite jada.

Merlin Kirikal küsib, kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?

Huvitaval kombel on see „tubli tüdruku“ kuvand toonud talle soovimatuid austajaid: mõned aastad tagasi, kui Swift veel oma poliitilisi seisukohti välja ei öelnud, saavutas ta USA paremäärmuslaste seas omamoodi populaarsuse.