Maailm

"Ma ei saa aru, miks meil on feminismi vaja. Me peaksime püüdlema suurema võrdsuse poole, mitte mehi maha tegema.“

Selle valiku on teinud nende eest teised. Need, kes praegu õhinal kommenteerivad Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi soengut, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli riietumisstiili ja kehakuju ning sellesama Sanna Marini põskede puna.

Anu Viltrop töötab Eesti Pagulasabi tugiteenuste juhina ning aitab igapäevaselt pagulastel Eesti eluga kohaneda. Silja Oja vestles temaga.

Naftamaskuliinsuse näol on tegemist teadlikult väljendatud paindumatusega, mille eesmärk on taaskehtestada kaduvat võimu.

Häid uudiseid on mõnus lugeda. 2019. aasta algul sai teatavaks, et New Yorgi linnavalitsus paigaldab Greenwich Village’i kvartalisse mälestusmärgi transliikumise eestvedajatele Marsha P.

Mingil hetkel märkasin, et vahel minu sõber ja sinu poiss Y käitub nagu mitte just eriti hea inimene. Sel ajal ei teadnud ma termineid nagu „väärkohtlemine“, „toksiline käitumine“ jne. Tema suhtumises minusse tunnetasin vaid sõbralikku austust ja toetust ning seepärast ei suhtunud ma temasse nagu ta oleks liiale läinud või halvasti käitunud.

Psühholoogid kirjutavad, et mugav vanusevahe partneriga on tavaliselt pluss-miinus viis aastat. Kõlab tõepäraselt, kuid ikkagi küsin endalt aeg-ajalt: „Aga kas ei ole imelik kohtuda palju nooremate meestega?“

Kuidas rääkida majanduslikust solidaarsusest, mis peab olema ka feminismi üks alustalasid?

2017. aasta keskel alguse saanud #metoo-kampaaniat on palju käsitletud kui edulugu.

Soome ühiskond pole kunagi olnud täiesti valge ja ei saa selliseks ka kunagi, siin on alati elanud erisuguseid kogukondi.

Sellegipoolest panevad mind hetkel muretsema Eesti asjad, nimelt see, et ühe partei esindajad, kes moodustasid koalitsiooni, käituvad täpselt nii, nagu oleks neile kuri vaim sisse läinud.

Need, keda huvitab queer-kogukonna ajalugu, on ilmselt kuulnud ka Stonewalli rahutustest.