Maailm

Sõda kinnistab sageli tavapäraseid norme ja stereotüüpe. Milline on Ukrainas olukord neil, kes ei sobitu heteronormatiivsesse ja binaarsesse ühiskonda?

Valgevenest pärit Volja Tšaikovskaja kirjutab, et kui Putin tungis Ukrainale kallale Valgevene territooriumilt, oli tunne apokalüptiline.

Me peame hukka mõistma kõik sõjad ja kohtlema sõja eest varjupaika otsivaid inimesi märksa inimlikumalt ja väärikamalt.

Pagulaste olukorra lahendamist tuleks võtta kui maratoni, mitte kui sprinti. Kriis on kestnud rohkem kui kuu ja see ei lõpe järgmiste kuude jooksul.

Marianne Mikko kirjutab, et rääkida just naistest ja naistega peame me rääkima, kui teemaks on julgeolek, sest sõja all kannatavad ka nemad.

Ukraina feministliku liikumise ajaloost, olukorrast enne ja pärast sõda, rääkis Hille Hansole Ukraina teadlane, feminist ja aktivist Marina Ševtsova.

Kuidas läheb ukraina LGBT+ kogukonnal praegu, kuidas saavad Eesti inimesed praegu Ukrainat kõige paremini toetada ja mida võiks vältida? Sellest ja muust rääkisime sõja valguses Feministeeriumi taskuhäälingusaate “Ära kaaguta” 3. märtsi külalise, aktivisti Yuri Yourskiga.

Baltisaksa kirjutav naine oli reeglite rikkuja, isegi kui ta kirjutas lubatud raamides ehk religioonist, ajaloost ja järgmise põlvkonna harimisest-kasvatamisest.

Tahtsime praidi Kaunasesse juba mõnda aega ja seepärast otsustasime selle ka korraldada.

Suure teatri kõrval on Valgevene Vaba Teatrile oluline, et ühiskond mõtleks kriitiliselt, mitte ei looks turvamulle, kus vaba mõte on täielikult kadunud.

Türgi president kirjutas hiljuti alla määrusele, millega Türgi lahkub Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla konventsioonist ehk Istanbuli konventsioonist.

Kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad naisi rohkem kui mehi. Kui aga anda võimalus, mängivad naised lahenduste leidmisel tähtsat rolli.