Maailm

Õiglase kaubanduse puhul tuleb esimese asjana inimestele ikka meelde lapstööjõu keelamine ja keskkonnahoidlike tootmistingimuste tagamine. Aga õiglase kaubandus panustab jõuliselt ka naiste õiguste kaitsesse ja naistele meestega võrdsete võimaluste kujundamisele.

Kuidas mobiliseerida naisi? Airi Triisberg ja Kadi Viik vestlesid Marta Lempartiga, Poola naiste streigi abikomitee juhiga. Jutuks tulid naistestreigi põhimõtted, strateegilised valikud ja toetavate meeste suhe protestidega, abordid ja poola feministlik liikumine.

Uurisime Eesti feministidelt, milliseid Youtube’i kanaleid nad jälgida soovitavad ja miks.

Üksteise isiklikku ruumi suhtuti lugupidavalt ja ka kontserdi esireas oli piisavalt õhku ja ruumi rahulikult seista ning isegi ruumi omas rütmis liikuda.

Laia joonega on mitme Ida-Euroopa riigi ühised probleemid vähenev rahvastik, vaesus ja majanduslik ebavõrdsus ning konservatiivsed suundumused, mis „perekondlike väärtuste“ nime all rõhuvad nii naiste kui ka soo- ja seksuaalvähemuste õiguseid.

Abielus heteroseksuaalsete isade puhul on tüüpiline, et nad saavad kõige madalamaid tulemusi lapsevanemana osalemises ja lastekasvatusoskustes, aga nende tulemused paranevad märgatavalt, kui nad peavad toime tulema üksikvanemana.

Möödunud nädalal esines start up’ide ja tehnikakonverentsil Latitude59 Moojan Asghari – Iraanist pärit Prantsusmaal resideeruv IT-ettevõtja ja oma valdkonna tõeline tegija, kelle üks eesmärk on tuua tehisintellektiga tegelema rohkem tüdrukuid.

Minu lapsed on mulle isana suureks õnnistuseks olnud ning pannud mind maailma teisiti nägema.

Mida tähendab olla naine, põgenik, süürlane, kuidas kujunevad identiteedid ning kas mosleminaised on tõesti nii alla surutud ja lääne naised on nii vabad, kui me ette kujutame? Hille Hanso vestles Shannon Keyga, kes töötab juba kolm aastat Istanbulis Small Projects Istanbul süüria põgenike abiprojekti tegevjuhina.

Emadusel võib olla eri tahke ning emadepäeval on kombeks neist ka kõnelda.

Poolas plaanib valitsus abordikeelu veelgi enam karmistada. Egert Rünne Eesti Inimõiguste Keskusest rääkis Aleksandra Reczuchiga Poola abordikeelu tagamaadest ning vastuhakust: protestidest, kiriku rollist ning vanuselistest erinevustest toetajate ja vastaste seas. Aleksandra on antropoloog ja sotsiaalvaldkonna uurija.

Läti naised on viimasel paaril aastal julgelt tänavale tulnud ning andnud ühiskonnale signaali, et naistevastane vägivald on vale ning naiste õigused, vabadus ja väärikus peavad olema tagatud. Kelly Grossthal uuris Lolita Tomsonelt, kui keeruline oli marsside korraldamine Lätis ning milline oli nende mõju ühiskonnale.