Ühiskond

Teiseks, naiste ja tüdrukute “väärtuse” sidumine hüümeniga võib viia inimõiguste rikkumisteni nagu nt “neitsilikkuse kontrollid” ehk sunniviisilised günekoloogilised läbivaatused eesmärgiga tuvastada, kas naine on “süütu”.

Psühholoogid kirjutavad, et mugav vanusevahe partneriga on tavaliselt pluss-miinus viis aastat. Kõlab tõepäraselt, kuid ikkagi küsin endalt aeg-ajalt: „Aga kas ei ole imelik kohtuda palju nooremate meestega?“

Laupäeval toimus Tallinnas Eesti esimene feministlik foorum, kus võrdsete õiguste eest seisvad inimesed tõdesid, et hoolivat ühiskonda saab ehitada vaid kõiki gruppe ära kuulates ja nendega arvestades.

Kuidas trollimise ajastul ellu jääda ja oma tööst rõõmu tunda? Oluline on enda vajadustest aru saada. Lihtne, kas pole? Muidugi ei ole.

Annija Sprīvule ja Anete Biteniece on Lätist pärit koolitajad, kes tahavad aktivistidele südamele panna, et nad ei unustaks iseenda eest hoolt kanda.

Kuidas rääkida majanduslikust solidaarsusest, mis peab olema ka feminismi üks alustalasid?

Niisiis, eksole, mulle on suhtenõu vaja. Ma ei tule ise toime selle värgiga.

Aktivism on suuresti kolinud sotsiaalmeediasse. Kuid sotsiaalmeediast vastu vaatavad meeleolud ei peegelda ilmtingimata reaalsust ning organiseerumist võib see isegi ohustada.

2017. aasta keskel alguse saanud #metoo-kampaaniat on palju käsitletud kui edulugu.

Oktoobri veerus kirjutame TAFFist, pannkookidest ja #MeToo-st. Kui seesamune kaks aastat tagasi ventikasse lendas, tundus, et miski ei saa enam endine olla.

Sügis on uute alguste aeg. Õhus on küpsete õunte ja suitsevate lehtede lõhna, pinal on puhastatud ja pliiatsid teritatud. Vähemalt meie pliiatsid on!

Mittebinaarsed inimesed on eksisteerinud mitmes kultuuris aegade algusest saati. Two-spirit-põlisameeriklased, prantsuse polüneesia māhū, indoneesia bugis jne.