Suur vastutus ehk 18. nädal

Feministi nädala uudiste kokkuvõte, ilmub kord nädalas.

Kena töölisrahvapüha! Kõikide laatade, maratonide ja grillimiste vahel võiksid mõelda enda ja solidaarselt ka teiste õiguste peale. Sel nädalal rääkisime integratsioonipoliitikast, “traditsioonilisest” perekonnast, politseinike väärtushinnangutest, eesti keele neutraalsusest, paadipõgenikest ja Nepaali maavärinast.

• “Nii nagu mina jäin igal hommikul vene keele tundi hiljaks, on hiljaks jäänud ka kohalik integratsioonipoliitika, rääkimata selle elluviimisest. Pimestatuna nõukogude võimu tekitatud traumast ei ole me suutnud mõista, et siinsetel vene juurtega eestlastel oli nõukogude võimu otsustes küllaltki vähe sõnaõigust. Jättes korraks kõrvale ühe või teise inimese isiklikud poliitilised või kultuurilised vaated ja väärtushinnangud oleme me inimestena siiski võrdsed, ning fakt on see, et mingi grupi inimeste ignoreerimine endi kõrval ei tee neid olematuks.” [Müürileht; 30.04]
• Saarel lasub suur vastutus: „Ma pean ütlema inimestele, et nad on selle ühiskonna täisväärtuslikud osad.”  [Müürileht; 28,04]
• Loone Ots kirjutas: “Traditsiooniline” perekond EKRE mõistes ei ole lagunenud samasoopaaaride ülekülluse tõttu. Selleks on teised, nii majanduslikud kui sotsiaalsed põhjused nagu naiste emantsipatsioon ja selle kaudu saavutatud majanduslik iseseisvus, tedussaavutustel põhinev võimalus peret planeerida, kõrghariduse püüdlejate kasv, mis lükkab edasi esimese lapse sünni, ja palju muud.” [EPL; 27.04]
• Intervjuu Slavoj Žižekiga: “Minu vastus on võitlus. Tühi universaalsus ei ole kindlasti piisav. Kultuuride kokkupõrget ei tuleks ületada globaalse humanismi tundega, vaid pigem läbi üldise solidaarsuse kõigiga kes võitlevad, kõigis kultuurides. Meie võitlus emantsipatsiooni pärast peaks olema paaris võitlusega India kastisüsteemi vastu ja tööliste vastupanuliikumisega Hiinas. Sellest sõltub kõik: võitlus palestiinlaste eest ja antisemitismi vastu, WikiLeaks ja Pussy Riot – kõik on osa ühestsamast võitlusest.” [Nihilist; 30.04]
• EAÜ Instituut uuris politseinike hinnanguid selle kohta, miks satuvad naised füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriteks: ” Uuringust selgus, et politseinikud näevad omajagu süüd ka naistel./…/ Peamiseks naistevastase vägivalla põhjuseks peetakse küll meeste suutmatust oma agressiivsust kontrollida, ent enamik politseinikke näeb süüd ka naistel ja nende mõtlematul või provokatiivsel käitumisel.”  [Delfi; 30.04]
• Politseinikud ja sotsiaaltöötajad: puudulik koostöö ja infovaakum.  [EPL; 30.04]
• Eesti keele instituudi teadur Liisi Piits uuris doktoritöös, missugused omadus- ja tegusõnad inimest tähistavate sõnadega kõige sagedamini koos esinevad: “Suurim erinevus peitus selles, et naise puhul peetakse palju olulisemaks perekondlikku seisu. Kolmekümne kõige sagedamini naisega seotud omadussõna hulgas on koguni neli sellist: vallaline, üksik, endine ja uus. Koos sõnaga mees esines neist ainult uus, ent ka siis tähistas see uut inimest töökohas, mitte uut lähisuhtepartnerit. Vallalise või üksiku asemel iseloomustatakse mehi hoopis sotsiaalset staatust märkivate sõnadega nagu tähtis, rikas ja vaene.”  [EPL; 29.04]
• Sitsiilias Frontexi missioonil töötav Anastassia Voronaja räägib oma tööst, paadipõgenik kogemustest ja tingimustest. [Postimees; 01.05]
• Kari Käsper: “Euroopat kindluseks ehitades loodeti vist küüniliselt, et pagulased jäävad siis tulemata. Aga nad ei jäänud tulemata, sest üha raskem olukord tõukab inimesi tugevama jõuga, kui ükski müür suudab takistada.” [EPL; 30.04]
• Urmas Paet: “Kujutage ette, et 1944. aastal oleks Rootsis tõsimeeli arutatud, et Eesti rannikul olevad paadid tuleks põletada, siis ei pääseks inimesed põgenema. Mõeldamatu.” [EPL; 30.04]
• Postimees uuris riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmetelt, millisena näevad nad Eesti rolli Vahemere põgenikekriisi lahendamisel.  [Postimees; 25.04]
• Võrdõigusvolinikuks kandideerib 17 inimest. [ERR; 30.04]
• Urve Palo: poliitiline profiil ja väljakutsed. [Poliitika.Guru; 28.04]
• Keit-Pentus Rosimannus: poliitiline profiil ja tõestamisvajadus. [Poliitika.Guru; 23.04]
• Kuidas Eestil meesõpetajatega läheb?  [ERR; 27.04]
• Eestlased kipuvad saama Brüsselisse tööle sekretäride ja tõlkide või tippjuhtidena, „kõrgem keskklass“ on puudu. [ERR; 30.03]
• Why women are more at risk than men in earthquake-ravaged Nepal?: “Common cultural practices dictate that women’s needs for privacy tend to be higher, so relieving themselves in public is harder than it is for men. Menstruating women face additional difficulties when access to water is lost or limited,” a spokesperson from the international aid agency Oxfam told Quartz.” [Quartz]

VAATA JÄRGI!

• “Kahekõne”, mis keskendus koos MTÜ Pagulasabi juhi Eero Jansoniga Vahemere katastroofile.
•  “Vabariigi kodanikud” , kus räägiti pagulasteemadel ja Eesti ühiskonna sallimatusest.

 OSALE!

• Tallinnas käib koos eesti-vene suhtluse keelegrupp! Kohtumiste raames on eesti ja vene keele kõnelejatel võimalik omavahel suheldes ilma grammatikaõpikute abita üksteise keeli harjutada. Oodatud on entusiastid igalt elualalt, iganädalased suhtlusseansid toimuvad kolmapäeviti Tallinnas Kohvicumis. Täpsemat teavet otse korraldajalt ja kontaktisikult Holger Kiigelt (holgerkiik@gmail.com).

Kas Sinu meelest on siit midagi puudu? Anna meile teada info@feministeerium.ee