EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
Feministeerium kohtus Eestit külastanud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga ja uuris, kuidas Eestil läheb, millised on Euroopa trendid, kas parempopulism ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat mõjutab ning küsis head nõu nii valitsusele kui ka kodanikuühendustele.
Milliseid trende näete Euroopas soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas?
Me näeme tagasilööke. Osalt on need administratiivsed otsused, kus soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavaid institutsioone on ressursside puudumise egiidi all kärbitud, suletud või teistega liidetud. Üks näide on volinike institutsioonid, kus on liidetud erinevate diskrimineerimise alustega tegelevaid asutusi (Eestis lisati 2009. aastal kuus diskrimineerimise alust juurde nii võrdõigusvoliniku büroole kui ka poliitikakujundamise eest vastutavale sotsiaalministeeriumile, samal ajal eelarvet vähendades – toim). Selle tulemusel võib olla väga raske välja selgitada, millal on diskrimineerimise põhjus sugu ja millal miski muu.
Me näeme ka poliitilist tagasilööki, “sooideoloogia” diskursust (loe ka Aro Velmeti lugu Vikerkaares – toim). See vastuseis ei ole kahjuks vähenemas. Ja näeme tagasilööke soolõime valdkonnas. Et soolist võrdõiguslikkust erinevatesse poliitikavaldkondadesse lõimida, on olukorra analüüsiks vaja korralikku statistikat. Aga statistika ei lähe mõnedel juhtudel mitte paremaks, vaid hoopis halvemaks. Mõnikord seatakse statistika kogumise vajadus üldse küsimuse alla, mõnikord seda lihtsalt ignoreeritakse. Selle tulemusel ei olegi võimalik olukorda analüüsida.
Lõpetuseks, toimumas on põlvkondade vahetus. 20–30 aastat tagasi soolise võrdõiguslikkuse teemat edasi lükanud tugevad ja häälekad eksperdid on jõudnud pensioniikka, aga neile ei ole igal pool veel järeltulijaid leitud.
Mida arvate uue laine feminismist, millel on väga intersektsionaalne lähenemine, kus sugu käsitletakse koos teiste tunnustega nagu näiteks rahvus, seksuaalsus, puue?
Seda on hetkel keeruline hinnata, aga tagajärjed võivad olla kahesugused. See võib aidata poliitikameetmeid paremaks teha, probleemide teraviku selgemini välja tuua. Aga see võib teha ka soost teisejärgulise kategooria, sooaspekti lahjendada – nagu juhtus volinike institutsioonide liitmistega. Tulevik näitab.
Euroopas puhuvad antifeministlikud ja parempopulistlikud tuuled. Kuidas on see mõjutanud soolise võrdõiguslikkuse poliitikat?
Ma ei näe tegelikult, et sellel oleks Euroopa tasandil olnud mõju. “Sooideoloogia” jutt algas Saksamaalt, levis Ungari ja Poola kaudu teistesse riikidesse, Ida-Euroopasse, Prantsusmaale ja mujale. Võibolla on sel kaudne mõju, näiteks Euroopa Parlamendi koridorides, aga see ei kajastu Euroopa Liidu resolutsioonides.
Euroopa perspektiivist vaadates – kuidas Eestil läheb?
Eesti on umbes Euroopa Liidu keskmine, päris mitmes valdkonnas allapoole keskmist. Soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab, et valdkond, kus Eesti on igas mõttes allapoole keskmist, on võim ja otsustamine. Vaatasime andmeid aastast 2005 kuni 2015. Naiste poliitiline esindatus on allapoole keskmist igal tasandil. Sama käib spordi kohta, kus vaatasime rahvuslike olümpiakomiteede koosseisu. Aga sama käib ka ettevõtete nõukogude kohta. Ning uurimisvaldkonna rahastajate osas on naiste osakaal null, samas kui ELi keskmine on 40%. Palgalõhe on muidugi jätkuvalt Euroopa Liidu suurim ja sellega kaasneb pensionilõhe. (Uus indeks ilmub 11. oktoobril, seniks saab vaadata eelmise aasta oma siit – toim.)
Kas on mõni valdkond, kus Eestil läheb tõesti hästi?
Hm… (jääb mõttesse). Vist ei ole. Ajakasutuse erinevused ei ole Eestis nii suured kui keskmiselt, näiteks selles, mis puudutab laste hooldamist. Aga söögitegemisele kuluva ajaga on teised lood.
Kui saaksite Eesti valitsusele hea nõu anda, siis mis see oleks?
Eesti valitsus tellis EIGE-lt eesistumise ajaks raporti haridusalase segregatsiooni kohta. Loodetavasti järgnevad sellele ka nõukogu samateemalised otsused, nii et Eesti saab mõjutada tervet Euroopa Liitu. Oma eesistumise ajal soolise võrdõiguslikkuse teemade sissetoomine annaks Eestile hea võimaluse ennast uuendusmeelsena näidata. Kui esitada faktid ning liita need asjaoluga, et piiratud ressursse tuleb kasutada korralikult, täpselt ja targalt, saaks Eesti kinnitada enda pragmaatilise, süsteemse ja strateegilise riigi kuvandit.
Üks tähelepanu vajav valdkond on võim ja otsustamine, aga siin ei ole asi niivõrd Eesti valitsuses, kuivõrd ühiskonna hoiakutes – see on poliitiliste erakondade kätes, kodanikuühiskonna mõjus jne. Veel üks valdkond on töö- ja eraelu tasakaal, näiteks küsimused, mis puudutavad lastehoidu ning eakate ja puuetega inimeste hooldamist. Kõik need valdkonnad on omavahel seotud. Kui võimu ja otsuste juures oleks rohkem naisi, oleks nende teemadega lihtsam tegeleda, võib-olla tekiks parem infrastruktuur.
Ja milline oleks hea nõu Eesti kodanikuühiskonnale, eriti naiste õigustega tegelevatele ühendustele?
Hoiakutega töötamine. Heade argumentide esiletoomine, lobitöö, naiste jõustamine. Naiste karjääri ei takista mitte ainult hea infrastruktuuri puudumine, vaid eeskujudki on vajalikud. Siin on võti meedia ja kodanikuühiskonna käes. Ühendused peaksid valitsuse tegemisi lähedalt jälgima ja küsima küsimusi – näiteks et näeme siin probleeme ning mida valitsus nende lahendamiseks ette võtab?
Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE) on Euroopa Liidu sõltumatu asutus, mis asutati eesmärgiga edendada soolist võrdõiguslikkust, lõimides soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet liidu kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning neist tulenevatesse riiklikesse poliitikatesse.
