Uudis rahastuse peatamisest puudutab ka Feministeeriumit
Uudis sellest, et võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise projektide rahastamine peatati, puudutab ka Feministeeriumit. Oleme üks projektikonkursist osa võtnud ja selle edukalt läbinud konsortsiumi partner.
Sotsiaalministeerium kuulutas 2019. aastal välja strateegilise partnerluse konkursi vooru “Soolise võrdõiguslikkuse toetamine ja edendamine”. Lõime käed Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse, MTÜ BPW Estonia (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon) ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE.
Kavandasime ja kirjutasime koos projekti “ENUT ja partnerid edendavad soolist võrdõiguslikkust”. Olime rahul, et saame tööd teha. Projekt on kestnud kuus kuud, poolteist aastat tegevusi on veel ees. Reedel saime ootamatu teate, et samal päeval toimuma pidanud kolmanda perioodi väljamakse on peatatud, kuigi periood ise juba jookseb ja projekt kestab. Oleme praegu olukorras, kus meil on kohustused, täidame projektis võetud ülesandeid, aga väljamaksed on ilma mingisuguse õigusliku aluseta peatatud.
Kui sul on võimalus, siis palun toeta meid siin.Rahastus hoiab Feministeeriumi toimetuse töös – selle eest tasume ürituste korraldamise ja kogukonnaruumiga seotud kulud, külalisautorite, illustraatorite ja tõlkijate honorarid, samuti tasume väikese koormusega töötavate toimetajate ja projektijuhi töötasu. Meie kohustuste hulka käib ka vabatahtlik töö, mida usinasti teeme. See projekt on mõeldud võrdsete õiguste eest seismiseks. Meile meeldib meie töö, väga. Hirmsasti tahaks sellele keskenduda, selle asemel, et selliste jamadega tegeleda.
Kogu asi algas SATPKu kaebusest, et hasardi seaduses ei ole eraldi võrdõiguslikkuse teemasid toetatava valdkonnana mainitud, erinevalt meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektidest. Aga teemad ei ole eraldi silotornid. Kõik, kes meie tegemisi on jälginud, teavad, kui oluline meile on intersektsionaalsus. Sooline võrdõiguslikkus on küll läbiv joon, aga me pöörame oma tegemistes palju tähelepanu sellele, kuidas rõhumisvormid koos mõjuvad. Oleme käsitlenud puuetega naiste õiguseid, eakate naiste diskrimineerimist, mitmesuguseid naiste tervise teemasid, vaimse tervise teemasid ja loomulikult pereteemasid. Koostame koos Eesti Inimõiguste Keskusega, kelle rahastus samuti praegu peatatud, ÜRO-le inimõiguste variraportit naiste, laste, noorte, puuetega inimeste ja LGBT+ inimeste olukorrast Eestis. Teeme väga head koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja, Lastekaitse Liidu ja teiste võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega. Kõik naised – ja teised – ei ole ühesugused ja sellepärast on nii oluline perspektiivide paljusus. Ja sellepärast mahuvad kõik need teemad sinna hasardi seaduse alla.
