Kai Part

Olime naljaga alati rääkinud, et pornoga teenib kindlalt kõvasti ning meie mõlema telefonigaleriides leidus nii mõnigi sellise sisuga video või pilt. Kuidagi väga kiiresti sai aga naljast reaalsus, sest kui raske saab olla mõne alastipildi või video eest paarkümmend eurot teenida?

Ootame 17. oktoobriks 2023 meeme ja kujundatud loosungeid, mida saab trükkida kas kleebistena või printida rõivastele.

Emotsionaalne intelligentsus ja sotsiaalne teadlikkus pole just meeste tugevaim külg, vähemalt stereotüüpide järgi. Emotsionaalne lähedus ja meestele esitatavad sotsiaalsed ootused on teemad, millega paljud mehed võitlevad, kuid millest harva räägitakse.

Naiste sport ei saa enne oma täit potentsiaali näidata, kui sel kaovad jalust isehakanud "kaitsjad" ja ennasttäis isandad.

Septembri algus tähendab enamiku jaoks suve lõppu ja rutiini tagasitulekut, kuid see ei tähenda, et lahedate kultuuriürituste ja enese avastamine peaks lõppema.

USA koomiksikunstnik Kate Glasheen esitles Haapsalus oma koomiksromaani „Constellations“, mis räägib väikelinnas transsoolisena üleskasvamisest.

Kuni suvi veel lõppenud pole, soovitame uidata kunstinäituste vahet toas ja õues, lugeda suguvõsa kokkutulekul inspireerivat raamatut ning kui pole seni jõudnud, lipata korraks ka kinost läbi. Õdusaid õhtuid!

Rowena Chiu, endine Harvey Weinsteini assistent: Kui me seksuaalsest väärkohtlemisest ei räägi, ei too sellist käitumist avalikkuse ette, teeme endale karuteene.

Iibeuuringu rongiõnnetuse valguses saime juurelda Tarmo Soomere küsimuse üle, kus on Eesti Vabariigis need „kännud“, kes takistavad rahvastiku paljunemist.

Lõpetuseks tahan pöörduda kõikide iibepalavikuga kändude poole. Ma tahan näha, et lapsed on teie jaoks pühad, sest mina oma peres seda ei näinud.

Üks meeldejäävamaid momente Matteli-kriitikast saabus filmi lõpus, kus pakuti välja alternatiivne „keskpärane“ Barbie, sest traditsiooniline Barbie loob noortes tüdrukutes saavutamatuid ootusi.

Gea Kangilaski kirjutab, et see, kuidas seksuaalvägivallast räägitakse, on oluline. Olulised on nii sõnad kui ka see, keda me manitseme ja õpetame.

Kuni riiklik perepoliitika keskendub kolmanda lapse sünnile, mille eel ja järel toimuv pole eriti oluline, seni ei taha inimesed saada ka esimest last, sest sellega on oht enda elu lõplikult tuksi keerata. Feministliku positiivse programmiga tõttab Eestile appi Elise Rohtmets.

Constanța Dohotaru Moldovas lokkavast Venemaa propagandast, naiste-, vähemuste- ja põgenike olukorrast ning linnaplaneerimisest, mis on tugevasti meeste vajaduste poole kaldu.

Pakistani transõiguste aktivist Uzma Yakoobi ülevaate heitlusest trans-inimeste õiguste eest: „Pakistanis õnnestus tagada transsooliste inimeste õiguste kaitse, kuid peagi anti hoop põhiõigusele oma sooidentiteeti ise määratleda.“

Toimetuse koosolekul arutleti peatse kollektiivpuhkuse üle. Arvasin, et mulle võib ka juulis kõiksugu töid anda, sest mul on väga tore töö – lugeda kirevas valikus ägedate autorite huvitavaid tekste ja neisse kamaluga komasid lisada –, ja ühtlasi tunnistasin, et ega ma seda puhkamise värki polegi kunagi õieti selgeks saanud.

Kuna oleme raamatusõbrad, siis paneme ette eelkõige lugemist: alates sisekaemuslikest rännakutest inimpsüühikasse kuni kiireloomuliste kliimadialoogideni, eesti kirjanduse köitvatest nurkadest feministlike manifestideni, aga keeletoimetaja soovitab lisaks raamatutes tuhnimisele ka Barbie-film ära vaadata.

Igor Ahmedovi artikkel heidab valgust kvääri mõistele teoloogias. Lõhkudes harjumuspäraseid norme ja patriarhaalset raamistikku, määratleb kvääriteoloogia – erinevalt geiteoloogia suunast – religioosse arusaama piirid uuesti ja seab kahtluse alla kirikusisesed narratiivid ning seksuaalse identiteedi põhjal eristumise.

Vikerkaarekangelase kultuuri tiitli laureaadid, pikalt Venemaal LGBTQ+ filmifestivali Side by Side vedanud Gulya Sultanova ja Manny de Guerre jutustavad, kuidas oli pommiähvarduste, hirmutamise ja enesetsensuuri õhkkonnas teha tööd Venemaa inimõiguste edendamisel.

Kristel Rannaääre kirjutab, miks on oluline oma toetust LGBT kogukonnale avalikult välja näidata ka siis, kui tundub, et kõik liigub muudkui õiges suunas.

Kolm Balti riiki on LGBT+ õiguste vallas väga erinevates punktides. Eesti elab isegi mullis, räägib Leedu Inimõiguste Keskuse juht Jūratė Juškaitė.

Sageli lõpevad popkultuuris kväärid armastuslood sellega, et keegi viskab sussid püsti. „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist“ pakub õnneks ka helgeid lugusid.

Vahel meediat sirvides võib jääda mulje, et milleks veel eraldi LGBT kuu – muust enam ei räägitagi kui abieluvõrdsusest ja soolisest üleminekust. Ent kes sellest räägivad?

Eesti Progressiivse Liikumise juht Jens Jaanimägi analüüsib abieluvõrdsuse vastaste argumente ja leiab, et enamus nendest on faktidega vastuolus.