Liina Järviste

“Top of the Lake” on uue põlvkonna sari, mille feminism seisneb naiskarakterite mitmetahulisuses. Nad on tegelased, kellega tavaline naine suhestuda suudab.

Poliitilisi strateegiaid, seadusi ei tehta kellegi karistamiseks, vaid näitamaks, millises ühiskonnas me soovime elada.

Rääkisime Mari Jüssiga “feministlikust” lumekoristusest, tunnelitest, naiste liikumisviisidest ja mille peale valija lähenevatel valimistel mõelda võiks.

Küll aga on usk sügavalt seotud konservatiivide motivatsiooni ja eesmärkidega, ning kui mina suudan nende isikliku jumalakäsitluse nende enda teemaks jätta, siis nemad kahjuks sekkuvad sellega meie kõigi ellu.

17.09–07.10 uudiskiri: valimised, “Suud puhtaks”, Istanbuli konventsioon, aga ei puudu Orissaare seenelised ja lillad karud.

Feministeeriumi küsimustele vastas Evelin Marjamägi, kes kandideerib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas.

Rääkisime Julianna Jurtšenkoga miks ta poliitikasse läks, kas ta on kogenud seksismi ja kas on topeltkeeruline olla ühtlasi ka vene vähemuse esindaja.

Rääkisime Triin Niguliga kuidas kohalikku poliitikat sootundlikult teha, miks ta ühtegi erakonda ei kuulu ja kuidas saab argipäevas feminismi praktiseerida.

Üleeile pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke.

Maailm on ümmargune, aga meie tarbimistsüklid on sirgjoonelised. Toodete tarbimine, mis lagunevad täielikult, mitte ei jää ökosüsteemi koormama, oli kunagi normaalsus. Ehk on see just selline traditsioon, mille kaitseks võiks üles astuda?

Rääkisime Birgitiga kooseluseadusest, sellest, kuidas IRLi meestekeskne kuvand ei vasta päriselu kogemusele ning miks ema on talle suurimaks eeskujuks.

Kristina Birk kandideerib SDE nimekirjas. Rääkisime miks argiseksismile tuleb vastu astuda ning kui palju peaks reageerima labastele provokatsioonidele.

Rääkisime Kadiga sellest, miks ta kandideerib ühes väikseimas valimisliidus, tema kirjust erakondlikust taustast, üksikemaduse ja poliitika seostest ning aasta ema kampaaniast.

Rääkisime Kea Kruusega, mida ta arvab Eesti poliitilisest kliimast, julguse kasvatamisest ja miks ta ülemuse vihmavarju ei kanna.

Rääkisime Kris Leinatammega kui oluline on pere toetus, miks ta ennast feministiks ei pea ning miks ta korraldab meeste elustiilinädalat.

Küsisime Merikeselt, miks IRL ning vestlesime sootundlikust eelarvestamisest, rahvuslikkusest ja sellest, miks naisi ja lapsi käsitletakse kui raamatupidamislikku kulu.

26.08–16.09 uudiskiri: valimiskampaania on hoos, avasime Feministeeriumi annetuskeskkonna ja räägime soolisest identiteedist.

Vestlesime Signe Riisaloga Reformierakonnast sellest, miks ta poliitikasse tuli, miks maratoni saab poliitikaga võrrelda ja miks ta ennast feministiks peab.

“Kirjuta veel oma perest,” ütlevad inimesed.

Rääkisime Kristel Rannaäärega miks ta poliitikasse tuli, miks just sotsid, miks ta on feminist ning kas ta on LGBT+ kogukonna esindajana palju viha kogenud.

Kohalike valimiste eel vestleme naistega, kes hiljuti poliitikasse tulnud. Esimesena kohtusime Zuzu Izmailovaga, kes kandideerib roheliste nimekirjas.

Judith Butler on väljapaistev soouuringute teoreetik, kellel on praegusaja feminismi vormimisel olnud mõjukas roll.

Palgalõhe vastu!plaani osalised esitasid valitsusele kolm mõtet, kuidas veelgi kiirendada perehüvitiste seaduse muutmisel seatud eesmärkide saavutamist.

Enne, kui Tuule sai kokkamisega algust teha, oli vaja veidi kraamida. Köögikapilt maandusid nõudepesumasinasse paar taldrikut ja söögiriista.