Kriisi tegelik mõõde ehk 20. nädal

Feministi nädala uudiste kokkuvõte, ilmub kord nädalas.

Sel nädalal pakkusid meile kõneainet Danske Pank, Eesti avaliku mõtteruumi seis, Rootsi rahuaktivistid, loomakatsete eetika, ent muidugi küttis kõige tulisemaid kirgi Euroopa Komisjoni ettepanek võtta pagulasi vastu kvootide alusel.

• Riigikogulased leiavad, et Eestil on õigus ise pagulaste üle otsustada. [ERR; 14.05]
• “Eesti meediat jälgides tekib tahtmatult tunne, et kriisi tegelik mõõde ei ole meil veel kohale jõudnud. Arutletakse eelkõige välisabi saatmise üle, toetatakse lõunapiirile tõhusama piirivalve rajamist, noogutatakse kaasa paatide hävitamise ideele – peaasi et saaks probleemi oma õuelt eemal hoida. Panustama aga peab, kuna loodame Euroopalt solidaarsust ja abi oma idapiiri turvamiseks.” [Sirp; 15.05]
• Samal ajal kui kõik kive teineteise kapsaaedadesse viskavad, küsib Oudekki Loone küsib kibedaid küsimusi: “Kujutage ette, et te möödute tiigist ja näete uppuvat last. Kas te päästate lapse või kalkuleerite, et ehk jääte tööle hiljaks, ja püüate kindlaks teha, ega laps pole muslim või mustanahaline? Ma arvan, et vastus on ilmne.” [EPL; 13.05]
• MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson peab tõenäolisemaks, et Eesti suudaks aastas vastu võtta 50 pagulast ning nendib, et kui oldaks varem alustatud, siis oleks praegu inimeste vastu võtmisega rohkem kogemust. [Postimees; 13.05]
• Hille Hanso: “Alama mõtteviis segatuna valeinformatsiooni ja paanikaga takistab arutelu teemal, kuidas ja kui suurele inimhulgale suudame tuge ja abi pakkuda. Pooldan igati ausat ja ilustamata teemakäsitlust, sest loomulikult kaasneb, eriti näiteks vähese hariduse ja ilma ajakohase töökogemuseta, inimrühmade liikumise ja sulandumisega probleeme. Nii nagu meie hulgas, on ka immigrantide hulgas häid ja halbu, tarku ja rumalaid. Vastuvõtu organiseerimine peab olema nutikas, kuid ikkagi humaanne ja sõbralik. Alalise elupaiga pakkumine Eestis peab koos käima meie osalusprojektidega konfliktipiirkondades, et võimaldada sealsele rahvale inimväärsemat elu. Peame olema aktiivsed, mitte passiivselt agressiivsed.” [Sirp; 15.05]
• Lõpuks on hakatud ka olemasolevate pagulaste häält ja mõtteid kajastama. Intervjuu Sudaani pagulasega, kes loodab Eestis uut elu alustada [Postimees; 14.05] ja tavaline pärastlõuna Vao varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuses. [Virumaa Teataja; 15.05]

• Danske Panka lapsepuhkuselt naasenud töötaja läbis pika ja alandava kadalipu, et tööle tagasi saada, mida ta lõpuks ei saanud. Võrdõigusvoliniku abiga töövaidluse seljatanud naine sai hüvitist. Selle peale tuletas EFL meelde, et  nõuab lapsepuhkuselt naasevate töötajate vallandamise praktikate lõpetamist. [EPL; Postimees 15.05]
• Sten Tamkivi kirjutab: “Napi paari aastaga on totaalselt ussitama läinud Eesti avalik mõtteruum. /../ Mitte ainult anonüümsetes kommentaarides, mõnes nurgataguses natsifoorumis või pseudonüümses sotsiaalmeedias, vaid Toompeal telekaamerate ees ja must-valgel suurtes päevalehtedes võib nüüd pea igapäevaselt lugeda selliseid silte nagu “homoteerull”, “lilla”, “pede”, “tolerast”, “igasugused murjanid”, “jorisemised Meka suunas”, “immigrantide negatiivne mõju rahvastiku kollektiivsele IQ-le”…”  [Memokraat; 10.05]
• Euroopa sotsiaaluuring: Eestis on hea ema olla olenemata peretüübist. [Novaator; 11.05]. Samal ajal saavad Eurostati andmetel võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega Eesti naised varakult emaks. [ERR; 15.05]
• Poisid ja plikad ühiskonnas: “Siiski on siin poiste ja tüdrukute vahel üks erinevus. Kuna ühiskonnas on mehelikuks peetav rohkem väärtustatud, on meheliku poole pürgimine rohkem aktsepteeritud, isegi, kui seda kohati naeruvääristatakse, kui oma naiselikkuse väljendamine.” [Novaator; 11.05]
• Tähelepanu! “Lihtsamalt ümber öelduna suurendavad e-kirjad töökoormust. Kuna see on juba niigi kõrge, oleks rumal seda suurendades samal ajal töövõimet langetada. E-kirjade saabumise kontrollimine ei ole kasulik töö. Otse vastupidi – see on kahjulik. Ära siis tee seda iga natukese aja tagant. Ja ära tee seda pärast tööd. Sest see on aeg, mille nimestki selgub, et siis on tööaeg läbi.” [ERR; 13.05]
• Loomakatsete eetikast: “On terve hulk inimesi, kes on valmis sama suhtumist laiendama loomadele. Neile on arusaamatu, kuidas üldse võib nõuda, et keegi teine kannatab nende nimel? Nad on valmis oma saatust ise kandma. See ei ole seisukoht, et imikutel katsetamine oleks lubatud, see on seisukoht, et loomadel katsetamine ka ei ole. Siingi ei ole küsimus niivõrd kas/või-tüüpi; vaid mil määral? Mil määral oleme valmis – igaüks isiklikult ja ühiskonnana koos – (vastutust) enda kanda võtma?”  [Novaator; 13.05]
• Rootsi rahuaktivistid on leidlikud! [ERR; 12.05]
• Problemaatiline seis Afganistani tüdrukute ja naiste haridusega.  [EPL; 15.05]
• Olavi Ruitlane: “Minge palun minema. Enne kui kõik ülejäänud on läinud. No tegelikult ka palun. Minge ise. Sõimata ka ei viitsi keegi enam teid, mõttetu. Aga palun ärge mängige enam midagi ja jätke inimesed rahule. Piinlik, halb ja vastik on. Jürgen Ligi, mu poeg sai ka talvel tartus peksa. Eestlaste käest. Lihtsalt mööda minnes löödi mokk lõhki, neli õmblust, arm eluks ajaks. Ma ei pannud pilti fb-sse. Mul pole mainet mida parandada. Tavalisel inimesel pole mainet. Pole selleks aegagi.” [Nihilist;  15.05]
• Pühapäeval, 17. mail on rahvusvaheline homofoobia, bifoobia ja transfoobia vastane päev. Juba mitmendat aastat käivitab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) selle raames LOVE kampaania, et näidata üles toetust LGBT kogukonna inimestele. Kampaanias osalemiseks külasta seda lehekülge, laadi üles oma pilt ja kasuta seda oma Facebooki profiilipildina. Aet Kuusik tutvustas sel nädalal IDAHOT-i päeva puhul avaldatud Rainbow Map 2015 statistikat.

Konverentsikevad!

• 1.-2. juunil toimub kauaoodatud soouuringute konverents “Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis“, kus arutletakse kaasaegsete soouurimuslike ja feministlike teoreetiliste lähenemiste abil soosuhete üle postsotsialistlikus Eestis ja otsitakse lahendusi ebavõrdsuste vähendamiseks ühiskonnas. Registreerumine otse siit!
• 29. mail toimub konverents “Kui mees on mees?“, milles eesmärk on tõsta teadlikkust meeste muutunud rollist ühiskonnas ja vägivallast lähisuhtes.

Kas Sinu meelest on siit midagi puudu? Anna meile teada info@feministeerium.ee