Kuidas saada feministiks? 8. lugu. GMA
Minu esimene mälestus sellest, kuidas ennast feministina määratlema hakkasin, on ilmselt põhikooliajast. Nimelt olin äkki 7. klassis, kui kunstitunnis klassivend mu õlale koputas ja mulle vägistamisnalja rääkis. Ilmselgelt laususin selle peale, et see ei ole üldse naljakas ja selliste asjade üle ei peaks nalja tegema, mille peale ta vaatas mind ja küsis: “Kas sa oled mingi FEMINIST vä?”. Mida muud mul selle peale oli vastata kui “Äkki olengi!” ja uhkelt ümber pöörata.
Hoolimata faktist, et käin veel gümnaasiumis ja võib-olla ei saa veel kogu feminismi kui ühiskondliku liikumise põhitõdedest aru, arvan, et võin enda kohta uhkelt öelda feminist. Ja minu arvates ongi see kõige olulisem.
