Märts: kuidas tähistada naistepäeva?

Illustratsiooni joonistas Britta Benno

Mis asi on õigupoolest rahvusvaheline naistepäev? Kas see tähendab tähistamist, protesteerimist või imalat lillede-šokolaadi ja kosmeetikakruiisi tähe all mööduvat kommertspidu? 

Algselt töölisnaiste õigustele pühendatud tähtpäevast on tänaseks saanud midagi, kus naisi ülistatakse nende ilu ja naiselikkuse pärast ning torgatakse neile itsitades näppu mõnus irooniline nelgiõis ja supermarketist kaasahaaratud kommikarp. 

Tähistada muidugi võib ja naistepäev annab mitmeid põhjuseid tähistada. Saame tähistada seda, kui kaugele on naiste majanduslikud ja poliitilised õigused arenenud ning millised positiivsed muutused paljudes ühiskondades on toimunud alates ajast, kui rahvusvahelist naistepäeva esimesest korda ametlikult peeti. 110 aastat tagasi tehti seda Austrias, Taanis, Saksamaal ja Šveitsis, ÜRO hakkas naistepäeva tähistama 1975 (väikese ülevaate ajaloost annab BBC värske artikkel). 

Saame ka protesteerida. Protesteerida jätkuva soolise ebavõrdsuse vastu – sissetulekute ja poliitilise esindatuse ebavõrdsuse vastu, seksuaalse ahistamise ja naistevastase vägivalla vastu, madalapalgaliste naiste halva olukorra vastu, suure ja ebavõrdse hoolduskoormuse vastu. Edusammud on vägevad olnud, aga see ei tähenda, et vägivald ja ebavõrdsus pildilt kadunud oleks.

Kas seda peab tegema lilleõite või kommikarbiga? Ausalt öeldes suva, kuigi kõikvõimalike poliitiliste või apoliitiliste tähtpäevade kommertslik kaaperdamine on kohutavalt tüütu. Suva pole aga sellest, kui sisuline arutelu soolise ebavõrdsuse teemal – olgu ta siis tähistamise või protesteerimise võtmes – asendub lausa mõnitava kosmeetikakruiisi ja kaubanduskeskuste ilupäevadega. Viimastele tahaks öelda, et naistepäeva ei leiutatud selleks, et leiaksite põhjuse soodushinnaga jumestuskreemi müüa.

2021. aasta rahvusvahelise naistepäeva teema  #ChooseToChallenge mõte on selles, et iga inimene vastutab oma sõnade ja tegude eest. Ka vaikimise ja tegematajätmise eest. Nii et kui märkad kuskil seksistlikku saasta – astu välja, astu vastu, anna märku, sildista ära. Abiks võivad olla Feministeeriumi äärmiselt kasulikud ja soodsad kleepsud, mida võib kasutada aasta ringi, mitte ainult naistepäeval.

“Ära kaaguta!” on tagasi

Naistepäevast rääkisid ka Viisik, ehk Aet Kuusik ja Kadi Viik IDA raadios Feministeeriumi taskuhäälingus. Lisaks tegid nad miniatuurse poliitikaanalüüsi valitsuse esimese ameti kuu kohta ning vaagisid ühte keelelist kimbatust, mis neid pidevalt vaevab – kas tuua naisi esile või kasutada sooliselt neutraalselt keelt. Feministid on ajalooliselt kurja vaeva näinud, et naiste kogemusi nähtavaks teha ja sugu rõhutada, kuid paratamatult muudab binaarne sookäsitlus paljude inimeste kogemused hoopis nähtamatuks. Kuula IDA raadio kodukalt, Feministeeriumi kodukalt või vabalt valitud kanalist. Ilmub 8. märtsil kell 13.00.

24
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv
  • Ostukorvis pole tooteid.